Eesti kavatseb ehitada tuulepargid, mis suudavad toota üheksa korda rohkem kui riigi nõudlus. Sellise energia salvestamiseks on vaja kas kaablit ostjale või vesinikku. See on rahvusvahelise Financial Timesi hästi kirjutatud artikli eestikeelne kokkuvõte. Rohelise vesiniku tootmine ja transportimine nõuab ilmselgelt suurt kapitali ning täpseid numbreid on raske leida, kuna tehnoloogiate hindade oodatav langus muudab need muutuvaks. Kapitaliprojekti suuruse ettekujutuse saamiseks jagab artikkel rohelise vesiniku kapitalikulud kolmeks: taastuvenergia, mis on vajalik gaasi tootmiseks, elektrolüüsijate kulud vee hapnikuks ja vesinikuks jagamiseks ning lõpuks infrastruktuur – torujuhtmed, laevad ja ladustamiskohad -, mis on vajalikud vesiniku sinna viimiseks, kus seda vajatakse. Selle koguse vesiniku tootmiseks on vaja peaaegu 25 000 TWh taastuvenergiat aastas, mis on umbes 100 korda Suurbritannia praeguse elektritarbimise nõudlusest, arvutab Lex. Keskmine investeeringu maksumus iga kW kohta oleks umbes 800 dollarit, seega oleks vajalik investeering umbes 8 triljonit dollarit. Taastuvenergia ei ehitata piisava kiirusega, et elektrit dekarboniseerida, rääkimata vesiniku tootmisest, ja nende hind on tõusnud. Lisaks on olemas vaid vähesed vesinikuprojektid, mis on väikese ulatuse ja killustatud, moodustades vähem kui 1% kogu vesiniku tootmisest viimase kolme aasta jooksul. Roheline vesinik on hädavajalik nullsaavutamiseks, kuid ilma tugevate poliitikameetmeteta ei suurene see nõutavas ajakavas.
https://www.ft.com/content/6e22930b-a007-4729-951f-78d6685a7514?sharetype=subscribed
25 miljonit eurot ELi rahastamist majanduslikult võimatu projekti uurimiseks.
https://clicinnovation.fi/hydrogen-valley-project-starting/