Looduse taastamise määrus: nõukogu andis lõpliku rohelise tule. Euroopa Liidu nõukogu 17 juuni 2024
Euroopa rohelise kokkuleppe osaks oleva ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 raames esitas Euroopa Komisjon 22. juunil 2022 looduse taastamist käsitleva määruse ettepaneku.
EL on juba ammu tunnistanud looduse ja elurikkuse kaitsmise vajadust: esimene vastav õigusakt – linnudirektiiv – võeti vastu 1979. aastal ning seejärel võeti vastu veel mitu õigusakti ja rahastamisprogrammi. Nendest jõupingutustest hoolimata on ELi looduse seisund tõsiselt halvenenud.
Kõige halvemas seisus on turbaalad ja luited! (Railbaltica)
Oht toiduga kindlustatusele, Liivi Kallad
Looduse taastamist käsitlevate normidega kehtestataks siduvadeesmärgid, et taastada:
kahjustatud elupaigad maal ja merel tolmeldajad agroökosüsteemid linnapiirkonnad jõed ja lammid metsad
Railbaltica
Teabelehes kirjeldatakse looduse taastamise seadust käsitleva Euroopa Komisjoni ettepaneku (täpsemalt artikli 9 lõike 4) hetkeseisu ja mõningaid parandamist vajavaid valdkondi, sealhulgas taastamise kui taastamismeetme tähtsust ja selliste lünkade vältimist, mis soodustavad ELi riike, kes kuivendavad turbaalasid metsanduse tarbeks.
Siduvad eesmärgid on seatud kahjustatud ökosüsteemide taastamiseks, eelkõige süsiniku kogumiseks ja säilitamiseks!
Tuulepark
Määrus hõlmab mitmesuguseid maismaa-, ranniku- ja mageveeökosüsteeme, metsa-, põllumajandus- ja linnaökosüsteeme, sealhulgas märgalasid, rohumaid, metsi, jõgesid ja järvi, samuti mereökosüsteeme, sealhulgas meriheina-, käsna- ja korallikooslusi.
Kuni 2030. aastani seavad liikmesriigid taastamismeetmete rakendamisel esikohale Natura 2000 alad.
Euroopa Liidu nõukogu 17 juuni 2024:
Nõukogu võttis täna ametlikult vastu esimese omalaadse määruse looduse taastamise kohta. Õigusakti eesmärk on kehtestada meetmed, et taastada 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid.
Sellega kehtestatakse konkreetsed õiguslikult siduvad eesmärgid ja kohustused looduse taastamiseks iga loetletud ökosüsteemi – nii maismaa- kui ka mere-, magevee- ja linnaökosüsteemide – jaoks.
Määruse eesmärk on leevendada kliimamuutusi ja loodusõnnetuste mõju. See aitab ELil täita oma rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kohustusi ja taastada Euroopa looduse.
Mul on hea meel, et hääletusel toetati looduse taastamise määrust, milles Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku peaaegu aasta tagasi. Selle tulemuse taga on raske töö, mis on end ära tasunud. Keskkonna kaitsmisel ei saa pausi teha. Täna otsustas Euroopa Liidu Nõukogu taastada looduse Euroopas, kaitstes seeläbi selle elurikkust ja Euroopa kodanike elukeskkonda. Meie kohus on reageerida elurikkuse hävimisele kui hädaolukorrale Euroopas, aga ka võimaldada Euroopa Liidul täita oma rahvusvahelisi kohustusi. Euroopa delegatsioon saab minna järgmisele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile pea püsti.
Alain Maron, kliimamuutuste, keskkonna, energeetika ja Belgia osalusdemokraatia eest vastutav minister pealinna Brüsseli piirkonna valitsuses
Maismaa- ja mereökosüsteemide taastamine
Uued õigusnormid aitavad taastada kahjustatud ökosüsteeme liikmesriikide maismaa- ja mereelupaikades, saavutada ELi üldeesmärke kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas ning suurendada toiduga kindlustatust.
Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse ELi eesmärgina ühiselt 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest.
Määrus hõlmab mitmesuguseid maismaa-, ranniku- ja mageveeökosüsteeme, metsa-, põllumajandus- ja linnaökosüsteeme, sealhulgas märgalasid, rohumaid, metsi, jõgesid ja järvi, samuti mereökosüsteeme, sealhulgas meriheina-, käsna- ja korallikooslusi.
Kuni 2030. aastani seavad liikmesriigid taastamismeetmete rakendamisel esikohale Natura 2000 alad.
Määruses loetletud halvas seisundis elupaikade puhul võtavad liikmesriigid meetmeid, et taastada:
vähemalt 30% 2030. aastaks
vähemalt 60% 2040. aastaks
vähemalt 90% 2050. aastaks
Jõupingutused olukorra halvenemise vältimiseks
Liikmesriigid teevad jõupingutusi, et vältida olukorra märkimisväärset halvenemist piirkondades, mis:
on tänu taastamisele saavutanud hea seisundi
hõlmavad määruses loetletud maismaa- ja mereelupaiku
Tolmeldajate kaitse
Viimastel aastakümnetel on looduslike putuktolmeldajate arvukus ja mitmekesisus Euroopas järsult vähenenud. Selle probleemi lahendamiseks sätestatakse määrusega erinõuded meetmete kehtestamiseks, et pöörata tolmeldajate arvukuse vähenemine hiljemalt 2030. aastaks kasvule.
Ökosüsteemipõhised meetmed
Määruses on sätestatud erinõuded eri liiki ökosüsteemidele, sealhulgas põllumajandusmaale, metsadele ja linnaökosüsteemidele.
Liikmesriigid kehtestavad meetmed, mille eesmärk on parandada kahte kolmest järgmisest näitajast: rohumaaliblikate populatsioon, orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes põllumuldades ja mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal. Selle uue akti peamised meetmed on ka metsalindude arvu suurendamine ning selle tagamine, et linnade rohealad ja puude võrastiku liitus kuni 2030. aasta lõpuni ei väheneks.
Liikmesriigid kehtestavad meetmed, mille eesmärk on taastada kuivendatud turbaalad ja aidata istutada 2030. aastaks veel vähemalt kolm miljardit puud ELi tasandil. Selleks et muuta jõed 2030. aastaks vähemalt 25 000 km ulatuses vaba vooluga jõgedeks, võtavad liikmesriigid meetmeid, et kõrvaldada inimtekkelised tõkked pinnavee ühendatuselt.
Riiklikud taastamiskavad
Uute õigusnormide kohaselt peavad liikmesriigid planeerima ja esitama komisjonile riiklikud taastamiskavad, milles näidatakse, kuidas nad eesmärke saavutavad. Samuti peavad nad jälgima oma edusamme ja andma nende kohta aru, tuginedes kogu ELi hõlmavatele elurikkuse näitajatele.
Edasised sammud
Määrus avaldatakse nüüd Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub. Seda hakatakse vahetult kohaldama kõigis ELi liikmesriikides.
Komisjon vaatab 2033. aastaks läbi määruse kohaldamise ning selle mõju põllumajandus-, kalandus- ja metsandussektorile, samuti selle laiema sotsiaal-majandusliku mõju.
Taustteave
Euroopa rohelise kokkuleppe osaks oleva ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 raames esitas Euroopa Komisjon 22. juunil 2022 looduse taastamist käsitleva määruse ettepaneku. Üle 80% Euroopa elupaikadest on halvas seisundis. Varasemad jõupingutused looduse kaitsmiseks ja säilitamiseks ei ole suutnud seda murettekitavat suundumust ümber pöörata.
Seepärast nähakse määruses esimest korda ette meetmed mitte ainult looduse säilitamiseks, vaid ka taastamiseks. Määrus aitab ELil täita oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige ÜRO Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistikus, milles lepiti kokku 2022. aasta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil (COP15).
Loodus on meie jaoks elutähtis, kuid selle seisund halveneb. ELi looduse taastamise määruses seatakse esimesed siduvad eesmärgid ökosüsteemide, elupaikade ja liikide taastamiseks.
Milline on praegu looduse seisund?
Looduse seisund ELis on märkimisväärselt halvenemas. Liikide populatsioonid ja looduslikud alad, kus nad elavad, kahanevad ning nende olukord halveneb, mis toob kaasa tõsiseid tagajärgi inimeste ja kogu planeedi jaoks.
EL on juba aastakümneid loodust kaitsnud linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi abil, millega on kaitse alla võetud üle 2000 liigi ja loodusala.
Vaatamata nendele jõupingutustele ja mõnel juhul seisundi teatavale paranemisele, näitas Euroopa Keskkonnaameti 2020. aasta hinnang ELi loodusele, et olukord on murettekitav.
Ökosüsteemidele ja liikide populatsioonidele avaldavad survet mitmed tegurid, sealhulgas:
Loodus sõltub liikide ja nende elupaikade olulistest vastastikustest seostest. Tegemist on hapra tasakaaluga, mis tagab terve ja hästi toimiva looduskeskkonna.
Kui loodus on tasakaalust väljas, halveneb ökosüsteemide seisund ja kaob nende võime pakkuda inimeluks vajalikke elutähtsaid teenuseid, näiteks:
pakkuda täisväärtuslikku toitu
toota hapnikku
pakkuda loodusvarasid
siduda süsinikku ja leevendada kliimamuutusi
Mida loodus meile tasuta pakub?
Loodus on maailma majanduse alus. Üle poole maailma SKPst sõltub ökosüsteemidelt saadavatest materjalidest ja teenustest. Näiteks on toorained keskse tähtsusega tööstuse ja ehituse jaoks ning põllumajanduse ja meditsiini valdkonnas on vaja geneetilisi ressursse.
Looduse taastamine tähendab kahjustatud või hävinud ökosüsteemide taastumisele kaasaaitamist nende struktuuri ja funktsioonide parandamise teel, mille üldeesmärk on parandada looduse vastupanuvõimet ja suurendada elurikkust.
Heas seisundis ökosüsteemid võivad muu hulgas tagada:
põllumajanduse suurema tootlikkuse
vastupanuvõime edendamise seoses kliimamuutustega
elurikkuse kasvu
üleujutuste, põudade ja kuumalainete väiksema ohu
Kuidas ELi riigid loodust taastavad?
ELi liikmesriigid on nõukogus vastu võtnud looduse taastamise määruse, mille eesmärk on taastada looduse ja ökosüsteemide hea kaitsestaatus.
Tegemist on esimeste omataoliste normidega, mis keskenduvad konkreetselt looduse taastamisele ELi liikmesriikides.
Normide eesmärk on seada ELi tasandil siduv eesmärk, mis nõuab liikmesriikidelt tõhusate taastamismeetmete kehtestamist, et katta 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest. 2050. aastaks peavad olema kehtestatud meetmed kõigi taastamist vajavate ökosüsteemide jaoks.
Kavandatud eesmärk tugineb rahvusvahelisele kohustusele, mille EL ja selle liikmesriigid on võtnud ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalistena. 2022. aasta detsembris toimunud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumisel saavutati pöördeline kokkulepe, mille eesmärk on taastada maismaa- ja mereökosüsteemid 2030. aastaks.
Mõned erandid taastamisnormidest kehtivad alade suhtes, mida kasutatakse riigikaitse eesmärgil ja taastuvenergiaprojektide jaoks.
Kahjustatud maismaa- ja mereelupaigad
Uute normide eesmärk on taastada ELi riikides elupaiku, mille seisund on halb. See puudutab maismaa-, ranniku-, mere- ja magevee-elupaikade ökosüsteeme.
Eesmärk on kehtestada kogu ELis 2030. aastaks taastamismeetmed vähemalt 30% selliste elupaikade jaoks. Tuleks jätkata jõupingutusi, et katta 2040. aastaks 60% elupaikadest ja 2050. aastaks 90% elupaikadest.
Liikmesriikide kehtestatavad ja rakendatavad meetmed peaksid soodustama elupaikade omavahelist ühendatust, mis tähendab, et tagada tuleks elupaikade võimalikult suur omavaheline seotus, võimaldamaks looduslikel liikidel nende vahel liikuda.
Tolmeldajad
Kõige tuntumad tolmeldajad on metsmesilased. Siiski aitavad ka muud putukaliigid kaasa õite tolmeldamisele, mis on põllukultuuride kasvu võimaldamiseks äärmiselt oluline. ELi põllumajanduse aastatoodangust on otseselt putuktolmeldajatega seotud peaaegu 5 miljardi euro suurune osa.
Uute normidega pööratakse tagasi tolmeldajate arvukuse vähenemine ja aidatakse nende populatsioonidel 2030. aastaks kasvada.
Euroopas kuuluvad tolmeldajate hulka liblikad, mardikad, mesilased, sirelased, öölased ja herilased.
Agroökosüsteemid
Lisaks tolmeldajatele on põllumajanduse tootlikkuse jaoks väga olulised heas seisundis ökosüsteemid.
Kurnatud mulla ja kahjustatud agroökosüsteemide võime toitu toota on pärsitud. Tänapäeval kannatab kuni 73% põllumajandusmaast mulla degradeerumise all.
Looduse taastamise määrusega suurendatakse agroökosüsteemide elurikkust. Eelkõige aitavad uued normid taastada ja suurendada järgmiste liikide populatsioone:
rohumaaliblikad
põllulinnud
Pärast 1991. aastat on rohumaaliblikate arvukus vähenenud peaaegu 30%
Lisaks nõutakse uutes normides, et ELi liikmesriigid võtaksid meetmeid järgmiste eesmärkide saavutamiseks:
30% põllumajanduses kasutatavate kuivendatud turbaalade taastamine 2030. aastaks ja 50% taastamine 2050. aastaks (tugevalt mõjutatud riikide puhul võidakse kohaldada väiksemat protsendimäära)
mineraalmulla süsinikuvaru suurendamine
mitmekesiste maastikuelementide (nt hekid, lilleribad, kesa, tiigid ja viljapuud) esinemissageduse suurendamine põllumajandusmaal
Taastamismeetmed on hädavajalikud toiduga kindlustatust ähvardavate ohtudega toimetulekuks. On väga oluline edendada elurikkust ja suurendada põllumajanduse kestlikkust, et tagada toidutootmine keskpikas ja pikas perspektiivis. Näiteks loodusliku kahjuritõrje kasutamine ja keemilistest väetistest sõltuvuse vähendamine suurendab mulla toitainerikkust ja parandab ökosüsteemide seisundit.
Linnapiirkonnad
Linnade ökosüsteemid moodustavad 22% ELi maismaapindalast. Pargid, aiad, puud ja niidud on taimede, lindude ja putukate jaoks olulised elupaigad.
Uute normidega suurendab EL rohealasid linnades, väiksemates linnades ja eeslinnades. Eesmärgid tagavad, et:
hoitakse ära rohealade summaarne vähenemine 2030. aastaks võrreldes looduse taastamise normide jõustumise aastaga (välja arvatud juhul, kui rohealad moodustavad juba 45% linnakeskkonnast)
suurendatakse puudega kaetud ala linnades
Jõed ja lammid
Euroopa jõgedes on rohkem kui miljon tehistõket, nagu tammid, ülevoolupaisud ja rambid.
Vaba vooluga jõed võimaldavad vee, setete, kalade ja muude organismide liikumist ning on olulised ELi vete seisundi parandamiseks ja elurikkuse suurendamiseks.
Uute normide eesmärk on kõrvaldada ELi jõgedest paljud olemasolevad tõkked, et tagada jõevõrgustike suurem tõkestamatus.
Kuna andmeid jõetõkete kohta on endiselt vähe, on uute normide üks eesmärke koostada loetelu kõigist ELis asuvatest tõketest.
Kõrvaldamisel keskendutakse vananenud ja kasutamata tõketele.
Metsad
Metsad, mis katavad ligi 40% ELi territooriumist, on olulised kliimamuutuste leevendamisel, kuna need toimivad süsiniku sidujatena ja hõlmavad ka suurt osa Euroopa elurikkusest.
Uute taastamisnormide eesmärk on edendada metsade elurikkust.
Selleks peavad ELi liikmesriigid parandama metsade seisundit konkreetsete näitajate abil, mis aitavad mõõta metsa ökosüsteemi seisundit. See hõlmab järgmiste näitajate mõõtmist:
lagupuidu kogus, mis on elupaigaks paljudele metsa elusorganismidele ja aitab kaasa mulla moodustumisele
linnuliikide arv
Lisaks peavad liikmesriigid panustama 2030. aastaks vähemalt kolme miljardi puu istutamisse ELi tasandil.
Taastamisnormid praktikas
Looduse taastamise määruse kohaselt peavad ELi liikmesriigid välja töötama riiklikud taastamiskavad. Nendes kavades tuleks kindlaks määrata taastamismeetmed, mis on vajalikud määruses sätestatud siduvate eesmärkide saavutamiseks, ning määrata kindlaks kogu taastatav ala ja taastamise ajakava.
Taastamiskavad peaksid hõlmama ajavahemikku kuni 2050. aastani. Meetmed tuleks viia kooskõlla muude asjakohaste õigusaktidega, näiteks looduskaitset, taastuvenergiat ja põllumajandust käsitlevate normidega.
Taastamismeetmed on näiteks järgmised:
rohumaadelt, märgaladelt ja metsadest võõrliikide eemaldamine
kuivendatud turbaalade taassoostamine
elupaikade omavahelise ühendatuse suurendamine
keemiliste pestitsiidide ja väetiste kasutamise peatamine või vähendamine
metsiku looduse kaitsmise edendamine
Kavandatavas määruses nõutakse, et komisjon peab 2033. aastal läbi vaatama normide kohaldamise ning nende mõju põllumajandus-, kalandus- ja metsandussektorile, samuti nende laiema sotsiaal-majandusliku mõju, ning neid hindama.
Nõukogu leppis 2023. aasta juunis kokku oma seisukohas (üldine lähenemisviis) looduse taastamise määruse suhtes. 2023. aasta novembris jõudsid nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlamendi esindajad kavandatavate normide suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele. Enne kui lõplik tekst muutub ELi õiguseks, peab iga institutsioon esialgse kokkuleppe ametlikult vastu võtma.
Nõukogu võttis looduse taastamise määruse vastu 2024. aasta pärast seda, kui Euroopa Parlament oli selle sama aasta veebruaris vastu võtnud.
