Eesti Ekspress
KUUM01.11.2023, 00:21
Kasumikütid elektriturul. Kuidas ärimehed miljardite eurode nimel lobi teevad ja üksteisele jalga taha panevad
Ärimehed kaklevad kõvasti, et kes neist saab ehitada rannikumerre elektrituulikuid. See otsus mõjutab kõigi eestlaste elu.
Sulev Vedler
sulev.vedler@ekspress.ee
15 min
Eesti süvariigi kõige mõjukamate tegelaste sekka kuulub Timo Tatar. See tasakaaluka olekuga asekantsler vastutab kliimaministeeriumis energeetika eest.
Oi, kuidas ärimehed temasuguseid „armastavad“.
Aasta tagasi hoiatasid Ain Hanschmidt ja Marti Hääl, et Eesti võib jääda talveks gaasita, ning kannustasid riiki kiiremini rajama LNG vastuvõtukaid.
Tatar muigas: ei teki meil mingit gaasipõuda, ärge hirmutage!
Nüüd ajas ta närvi seltskonna, kes tahab Eesti rannikumere täita elektrituulikutega.
Ettevõtjate arvates on just Tatari tegevus (või tegevusetus) üks peapõhjuseid, miks Eesti energeetika on nadis seisus ja arendajad valutavad pead, mis saab nende plaanidest edasi.
Eesmärgid on kõvad. Kui praegu on kogu särtsutootmises roheelektri osa laias laastus kolmandik, siis Kaja Kallase valitsus tõotas, et seitsme aasta pärast peab kogu elekter muutuma roheliseks.
ASEKANTSLER HOIATAB: Timo Tatar ei eelista maismaaparke meretuuleparkidele, aga märgib, et merre ehitamine on palju kallim.
ASEKANTSLER HOIATAB: Timo Tatar ei eelista maismaaparke meretuuleparkidele, aga märgib, et merre ehitamine on palju kallim.
FOTO: TIIT BLAAT | DELFI MEEDIA
Seda elektrit hakkavad tootma eeskätt tuulepargid. Küsimus on aga, kuhu nad ehitada: kas maa peale või mereavarustesse.
Just siin põrkuvad ettevõtjate huvid, käib kõva lobitöö ja üksteisele jala taha panemine.
See pole mingi niisama plõksimine. Siin mängitakse miljardite eurode peale. Õhus pole mitte lihtsalt särtsu, vaid lausa äikest.
Võitlus käib selle nimel, kes saab oma tuulikud esimesena valmis ja äri käima. Iga järgmise projekti puhul kasvab oht, et need ei valmi mitte kunagi, sest turg saab täis.
Asekantsler Tatar ei tee meretuulikuid maha, ta ütleb vaid, et tuulikute merre ehitamine on ligi kaks korda kallim kui nende maale rajamine.
Meretuulikute pooldajad väidavad aga, et merel puhub tuult rohkem kui maa peal ehk merele on mõistlikum ehitada.
Ja nad toovad mängu kõige magusama prääniku: SUURE RAHA.
***
Tuuleenergia Assotsiatsioon jätab oma veebiküljel mulje, et tänu meretuuleparkidele võib Eesti riiki oodata ülekuldamine.
Roheenergia töötab paljuski heldete toetuste najal, mille ajas aastaid tagasi välja Urmas Sõõrumaa. Nii me maksamegi kõik elektrit tarbides taastuvenergia tasu 1,36 senti kilovatt-tunni kohta.
Pankurid pelgavad elektri ülekülluse tekkimist, sest siis ei tasu tuulepargid end ära.
Pole vahet, kas börsil on hind 4 eurot, 4 senti või lausa 0, kas sul on võetud roheelektri pakett või mitte, need 1,36 senti kleebitakse ikka arvele külge.
Niimoodi sent sendi haaval tilgutame roheelektri tootjatele igal aastal 70–100 miljonit eurot toetust.
Edaspidi võetakse aga kasutusele hinnaerinevuse lepingud (CfD-d). See tähendab, et riik ja tootja lepivad kokku mingi piirhinna või hinnavahemiku. Kui turuhind on piirhinnast odavam, maksab riik vahe kinni. Kui turuhind on kallim, annab tootja kokkulepitud hinda ületava osa riigile.
Selliseid lepinguid nõuavad pankurid. Nad pelgavad elektri ülekülluse tekkimist, sest siis ei tasu tuulepargid end ära ega suuda ehituslaene tagasi maksta. CfD puhul ei tohiks seda juhtuda. Sisuliselt on tegemist riikliku garantiiga, kus tootja ei jää kahjumisse, kuid ei teeni ka ülikasumeid.
Muidugi tõmbab selline bisnis ärimehi. Ole vaid hakkaja, pane tootmine püsti ja hakka raha teenima! Ja kui hinnad on kõrged, saab ka riik oma osa.
Tuuleenergia Assotsiatsioon esitlebki rehkendust, et eelmise aasta elektrihindu arvestades oleks riik teeninud ühe gigavatise võimusega merepargi pealt:
399 miljonit eurot, kui piirhind olnuks 75 €/MWh;
379 miljonit eurot, kui piirhind olnuks 80 €/MWh;
340 miljonit eurot, kui piirhind olnuks 90- €/MWh.
Võimas! Sisuliselt oleks riik saanud elektri abil kinni toppida kurikuulsa 400miljonilise augu riigieelarves, mille tarbeks korraldas rahandusminister Mart Võrklaev üldrahvaliku kampaania „Eesti otsib supermaksu“.
***
Mõnda aega tundus, et kõik lähebki meretuulikute pooldajate stsenaariumi järgi.
Kaja Kallase esimene valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mis lihtsustavad tuulikute kavandamist merre.
Sel kevadel sigines Kallase uue valitsuse koalitsioonileppesse lubadus otsustada veel tänavu, milline on energiasüsteemi tulevik. Samuti lubadus korraldada „hinnalae ja -põrandaga vähempakkumisi (loe: CfD-lepingutega), sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks“.
Seda kõike peetakse sotside ja Utilitase lobivõiduks.
Utilitas on rohepöörde vedur. Suurfirma, mille ehitas üles Kristjan Rahu, üdini positiivse kuvandiga ettevõtja. Eestlastele puges sügavale hinge, kuidas Rahu maksis kõigile töötajatele 50 000 eurot preemiat, kui ta viis aastat tagasi müüs oma suurosaluse Utilitases ühele Lääne fondile. Rahu toetab ka vähiravifondi, kultuuri, Saaremaad ja palju muud.
VÕIMEKAS: Kristjan Rahu teab Eesti rahvas viimasel ajal eeskätt heategevuse kaudu, kuid ta oskab endiselt väga nutikalt äri teha.
VÕIMEKAS: Kristjan Rahu teab Eesti rahvas viimasel ajal eeskätt heategevuse kaudu, kuid ta oskab endiselt väga nutikalt äri teha.
FOTO: VALLO KRUUSER | DELFI MEEDIA
Ent ta on ka väga võimekas ettevõtja. Rahu rollist ei saa Tallinnas mööda vaadata. Utilitas varustab pealinna kaugküttega ja veega (osalus Tallinna Vees). Rahule kuulub parkimistasudega tegelev Ühisteenused.
Ja elekter. Utilitas arendab tuuleparke nii maal (Eesti kõige uuem park Saardes on just tema oma) kui meres.
Utilitas on osanud palgata õigeid inimesi. Konkurendid panid tähele, et just seal said tänavu tööd varem majandusministeeriumis taastuvenergeetika valdkonda juhtinud Kristo Kaasik ning Eleringis meretuuleparkide võrguühendustega tegelenud Getlyn Allikivi.
Ja tuuleparkidega tegelevat tütarfirmat Utilitas Wind juhib endine majandusminister Rene Tammist, üks sotside osavamaid niiditõmbajaid. Kui sotsid tahavad midagi energeetikast teada, pöörduvad nad ikka Tammisti poole. Tema teab.
***
Roheelektrit pooldab ka teine valitsuspartei Eesti 200. Tema Riigikogu fraktsiooni juhtinud Marek Reinaas ja Kristjan Rahu on muuseas kompanjonid pubis Hell Hunt ja nii pole ime, et Eesti 200 saadikud on energiateemasid arutanud just tolles kõrtsis.
Eesti 200 ei mängi aga energeetikas esimest viiulit. Seda teeb Reformierakond. Parteijuht Kaja Kallas töötas enne poliitikasse sukeldumist konkurentsiõiguse advokaadina. Tema kõige olulisemateks kundedeks olid tuuleenergeetikud. Kallas kuulus mõnda aega isegi tuuleparke arendanud ettevõtte Nelja Energia ja Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatustesse. (Jah, seesama assotsiatsioon, mis teeb praegu kõva lobi meretuuleparkide hüvanguks.)
Assotsiatsiooni veebiküljel hüppab praegugi esimesena vastu just Kaja Kallase tsitaat: „Eesti sees tähendab rohepööre käekatsutavas tulevikus energiatootmise nihkumist idast läände, maalt merele ja kivist tuule suunas.“ Ehk saastarohked Narva põlevkivijaamad „ei“, Läänemere tuulepargid „jah“.
Assotsiatsiooni juhib Aavo Kärmas, teise suure roheelektrifirma Enefit Green juhatuse esimees. Tolle firma aktsiate kontrollpakk on Eesti Energia käes.
Vanasti oli Eesti Energia elektritootmises A ja O, majandusministeerium tantsis tema pilli järgi, mitte vastupidi. Tänapäeval on seis teine. Kallase ammune eesmärk on Eesti Energia tükkideks lõhkuda. Kuid see ei tähenda, et Enefit Greeni võib maha kanda. Kaugeltki mitte! Tema vägevaimad projektid on loomulikult seotud meretuuleparkidega.
***
Kliimaminister Kristen Michal, tema mõjukas kantsler Keit Kasemets ja energeetikaala asekantsler Timo Tatar ei ole meretuuleparkide vaimustusega kaasa jooksnud.
Tuuleenergia Assotsiatsiooni arvutused võivad näidata küll kulda ja karda, kuid leidub ka teistsuguseid rehkendusi.
ETTEVAATLIK: Kliimaminister Kristen Michal rõhutab, et tema on tarbija poolt.
ETTEVAATLIK: Kliimaminister Kristen Michal rõhutab, et tema on tarbija poolt.
FOTO: PRIIT SIMSON | DELFI MEEDIA
Riigiametnikud tegid arvutuse, kus võtsid aluseks samasuguse 1 GW võimsusega tuulepargi, nagu kasutas oma näites Tuuleenergia Assotsiatsioon, ning CfD piirhinnaks 86,5 eurot ehk taseme, mida maksab meretuulepargile Eestiga võrreldavas suuruses Iirimaa.
Selgub, et mullu oleks Eesti riik sellistel tingimustel teeninud 354 miljonit eurot. Kobe. Väga kobe.
Tunamullu olnuks võit aga vaid 15 miljonit eurot. Ja kolm aastat tagasi pidanuks riik tootjatele 211 miljonit eurot peale maksma.
Viimased kolm aastat on muidugi olnud erilised. Esiteks seiskas COVID peaaegu kogu majanduselu ja elekter läks imeodavaks, siis aga kiirenes inflatsioon ja Ukraina sõda ajas hinnad lakke.
Võib juhtuda, et Eesti hakkab tänu subsiidiumidele tootma odavat elektrit ja see voolab välismaale. Nemad saavad seal meilt odavat elektrit ja Eesti rahvas võimaluse sellele peale maksta.
Kuid ka 2019 ehk viimane „tavaline“ aasta oleks toonud riigile kohustuse maksta tootjatele 162 miljonit eurot. Säh sulle miljonisadu! (Paar tootjat väidab siinkohal Ekspressile, et sellist aega nagu tollal ei tule enam kunagi tagasi.)
Veel paar asja. Timo Tatar märgib, et kõrged hinnad kipuvad enamasti esinema ajal, mil tuult ei puhu. Ta lisab, et võib juhtuda, et Eesti hakkab tänu subsiidiumidele tootma odavat elektrit ja see voolab välismaale. Nemad saavad seal meilt odavat elektrit ja Eesti rahvas võimaluse sellele peale maksta. Tahame me seda?
Sellele vastandub jutt, et roheelektri nappuse tõttu ei tule Eestisse suured investeeringud. Sel juhul jäämegi puulusikaid treima ja rahvariidekirjas kindaid kuduma. „Eesti majandus kaotab oma konkurentsivõime, kui lähiaastatel ei lisandu suures koguses mõistliku hinnaga rohelist elektrit,“ rõhutab Rene Tammist Utilitasest.
***
Leidub ka tegelasi, kes töötavad meretuuleparkidele vastu. Seda leeri veab Sunly – idufirmaliku vaibiga ettevõte, mille pani kokku endine Nelja Energia tuumik.
Sunly pooldas meretuuleparke nii kaua, kuni riik teatas, et tema projekt Hiiumaa rannikul ei kõlba ehitamiseks piirangute tõttu.
Sunly kinnitab, et maismaatuulepargid täidavad Kallase valitsuse taastuvenergia eesmärgi juba 2027. aastaks ja seda isegi siis, kui planeeritud projektidest realiseeruvad vaid pooled. Maismaatuulepargid on meretuulest vähemalt kaks korda odavamad ja nende ehitamine ei eelda riigilt täiendavaid toetusi.
MERETUULEPARKIDE VASTU: Priit Lepasepa asutatud Sunly väidab, et meretuuletoetus toob tarbijale kõrgema elektrihinna.
MERETUULEPARKIDE VASTU: Priit Lepasepa asutatud Sunly väidab, et meretuuletoetus toob tarbijale kõrgema elektrihinna.
FOTO: KARL ARTUR KANGUR | DELFI MEEDIA
Kui Ekspress küsis, et kas tõesti ei vaja firma toetusi, vastas Sunly regulaatorsuhete juht Peeter Raudsik: „Sunly ei planeeri praegu projekte riigi toetustest lähtuvalt.“ Rõhuga sõnal „praegu“. Soodne ajaaken olevat lähemad 3–4 aastat. Seejärel võib toetuse vajadus tekkida, kui elektri hinnad kukuvad.
Tõele ei vasta aga kõlakas, et Keit Kasemets töötas enne kantsleriks saamist Sunlys ja soosib seega seda firmat. Ei. Küll aga nõustas Kasemets toona Sunlyt ja käis tookord koos firma juhi Priit Lepasepaga ka asekantsler Timo Tatari jutul.
***
Kliimaminister Michal tutvustas valitsusele olukorda elektritootmises 12. oktoobril toimunud kabinetiistungil.
Seejärel jahmatas asekantsler Tatar meretuuleparkide arendajaid teatega, et riik korraldab mitme väikese vähempakkumise asemel ühe suure ja seda lausa kuue teravatt-tunni elektri hankimiseks ühekorraga. Sellise mahu puhul peaks mitte ainult täitma Eesti roheenergia lubaduse, vaid seda viiendiku võrra isegi ületama.
Kuid tol võidupakkumisel on mõned konksud.
Esiteks lubab riik maksta CfD lepingute kaudu toetusi kümne aasta jooksul ja nii, et nende summa ajas kahaneb. Selline kahanemine peaks sundima tootjaid sõlmima suurte kundedega pikaajalisi lepinguid.
Enefit Greeni juhatuse liikme Lauri Ulmi arvates oleks lihtsam, kui toetusperiood oleks pikem, näiteks 15 aastat, ning ühtlane, mitte aga trepikujuline. Samuti võiks riik arvestada võimalusega, et kui pakkumine kujuneb väga suureks, võib kuue teravatt-tunni asemel skeemi võtta ka näiteks seitse teravatt-tundi. „Paindlikkus“ on sõna, mida Ulm tarvitab.
Teine asi puudutab aega. Tootmine peab algama juba 2030. aastaks ja see on meretuuleparkide arendajatele suur probleem, sest merre ehitamine võtab aega ja enne seda peab riik Brüsselist välja ajama riigiabi loa. CfD lepingute kaudu makstavad toetused on nimelt riigiabi.
MERETUULEPARKIDE POOLT: Utilitase tuuleparkide juht Rene Tammist rõhutab, et ainult maismaatuuleparke rajades ei jõua Eesti 2030. aasta eesmärkideni.
FOTO: PRIIT SIMSON | DELFI MEEDIA
„Kui praegu tühistatakse kõik lähiaastateks planeeritud vähempakkumised ja lükatakse kogu n-ö tellimus 2026. aastasse, siis ei jõua kõiki vajaminevaid tuuleparke 2029. aasta lõpuks valmis ehitada,“ kurdab Rene Tammist. „Lisaks ei tohi unustada, et me ei ole ainsad, kes uute võimsuste lisamisega tegelevad.“
Meretuuleparkide arendajad tunnetavad, et neid tahetakse suurest mängust välja puksida. Timo Tatar aga ütleb: „Vastupidi. See on erakordselt lahke pakkumine meretuuleparkide arendajatele. Mõni meretuulepark peaks kuue teravatt-tunni sisse ikka mahtuma.“
„Ainus pool, mille meie oleme valinud, on Eesti tarbijad ja majanduse konkurentsivõime kasv,“ mainib ka minister Michal. „Kliimameeskonna töö on lugeda numbreid ja valida tarbijale soodsaim lahendus, valiku nurgakivid on turul konkurents ettevõtjate vahel tarbijate huvides, et energia on puhas ja hea hinnaga ning et elektrit on ülejäägiga eksporditulu teenimiseks.“
Ja tasub arvestada, et olemas on ka Kalev Kallemetsa ja Sandor Liive arendatav pisikese tuumajaama projekt. Kui tuulepargid hõivavad turu, pole tuumajaama enam väga vaja. Ja vastupidi: tuuleenergeetikud omakorda pelgavad tuumajaama. Nad teavad Aatomiku kuulsat hüüdu: „Olen ise väike, kuid mu jõud on suur!“
VonLeyeni kõne Tallinnas(10-10-2022): “Me peame kaitsma oma kriitilist infrastruktuuri”
Me valmistame Euroopa selleks ette
VolLeyen võttis mõned valed sõbrad.
VonLeyen:”Rooma riigimees Cicero on öelnud kuulsad sõnad: „Tõelist sõpra tuntakse hädas.“ Mul on hea meel olla sõprade hulgas. Sest kuigi me ei saa alati kontrollida, mida ajalool meie jaoks varuks on, saame me kujundada oma õnne, me saame seda mõjutada, seistes kindlalt oma väärtuste eest ning tegutsedes koos oma usaldusväärsete partnerite ja sõpradega.”
VonLeyen maksis kaabli eest Venemaa algatatud tuulepargile, mis rikkus kõiki KMH planeerimisseadusi.
Hendrikson & Ko koostab riikliku tähtusega kaarte ja keskkonnamõjude hindamisi jms.
Hendrikson & Ko keskkonnamõjude hindaja on ka Saare Wind Energy OÜ omanik https://hendrikson.ee/ettevottest/tegevusload-ja-registreeringud/kuido-litsents-2016-2021/ Saare Wind Energy OÜ arendab Saaremaa meretuuleparki, mis on riigilt tänaseks ka hoonestusloa saanud.
https://www.err.ee/910043/kapo-hinnang-pani-poliitikud-saare-wind-energy-hiigeltuulepargile-punast-tuld-naitama
https://rbestonia.ee/maakonnaplaneeringud/#79-wpfd-joonised-1542974938
See oleks nagu politseinik, kohtunik ja timukas ühes isikus. See on lihtsalt vale. Kaardid ei ole valminud EL “open science” reglite kohaselt. Kaartide sisu on valminud teadlaste poolt, kellega on sõlmitud salastatud klauslitega lepingud ja maksjaks Enefit/EE. Ebajumala staatusesse tõusnud kaartide koostaja on meretegevusi välja jätnud. Kui kaladega oleks arvestatud, siis tuulegeneraatoreid ja kaableid sellel plaanil ei oleks. Liivi laht on kalarikas. Me sööme neid igapäevaselt. Hülged elavad siin samuti. Meri on meie identiteet. Kalad ja hülged on suure avaliku huvi tõttu EL tugeva kaitse all. Leedus “avati” kalade jaoks tamm: https://crowdfunding.wnf.nl/project/brazuole-dam-in-lithuania
Detsembri algusesse on planeeritud Häädemeeste vallas kohtumine Rail Baltica osas.
Selle asemel, et raudteed meie maastikule sobitada on otsustatud maastik lageraietega laastada (KMH). Kas sellisel viisil ennetatase järgmist kohtuprotsessi? https://www.err.ee/931286/rail-baltic-maadleb-eestis-praegu-kahe-kohtuasjaga
Eesti ei saa sellisel viisil puid raiuda nagu Amazonases.
Paljude planeeritavate ohtlike kaubaveoste ohutu möödumise tagamiseks vajame teatud garantiisid:https://bit.ly/3kSiXCj
Palun mõelge, et see Rail Baltica EI ole mõeldud reisirongidele. Inimesed lendavad. Isegi maailmakuulus “Orient Express” lõpetas enam kui 10 aastat tagasi oma tegevuse. https://en.wikipedia.org/wiki/Orient_Express
Raudteeprojekti müüakse inimestele reisirongina ja see on ka kaubandus-tööstusprojekt. Las tööstus siis maksab.
Vaadake palun Tallinn-Rotterdam kaubaraudtee kaarti siit: https://et.wikipedia.org/wiki/North_Sea%E2%80%93Baltic_Corridor
Raudtee on osa sellest kaubaraudteest, kus reisirongid ei tohi turvalisuse huvides kaubarongidega segi samal rajal viibida!
Mõned osad sellest raudteest kujunesid juba Hollandi rahvuslikeks skandaalideks. Meile planeeritavat raudteed on hea Hollandi 160km pikkuse raudteega võrrelda. See läks ka mitmeid miljardeid kallimaks kui algselt planeeritud: https://en.wikipedia.org/wiki/Betuweroute
Kui kahtlete, siis vaadake palun raudtee “vundamenti”. Sellele planeeritud vundament on piisav, et kanda kõik mürgised ja mitte mürgised Eestist ja Venemaalt tulevad veosed.
Võib-olla on see Eesti hea strateegia, et ka Häädemeestest saab Euraasia kaubarongiliikluse keskus, aga te peate seda meile ütlema ja meid kaasama! Hoopis teine pilt olukorrast? Või kuidas?!
Me ei ole äärmuslased. Soovime lihtsalt, et EL projektid valmiksid reeglitega kooskõlas ja projektide kulg peab olema läbipaistev, vastama EL reeglitele ja demokraatiale.
Meie president ei saa hakata OECD juhiks. See nõuab akadeemilist tausta, mis vastaks EL ootustele.
Ainuüksi Rail Baltica projekt näitab, et ta ei saa aru, mida teadus tähendab.
Baltic Rail & tuulikud: amad inimesed. sama skeem
Projekt ei vasta EL reeglitele ega põhine avatud teadusel (Open Science)
https://ec.europa.eu/…/goals-research…/open-science_en
EL reeglite kohaselt tuleb kasutada avatud teadust: 4. loete “science-based policy-making”: https://ec.europa.eu/…/ministerial_declaration_our…
või seda: https://ec.europa.eu/…/evidence-based-policy-making…
Tartu Ülikool ütleb, et neil puudub avatud teaduse valmidus: https://utlib.ut.ee/en/open-science-estonia
Rail Baltica kasutab Inseneribüroo Steiger OÜ-d, mis filtreerib teadusandmeid ega maini oma KMH-s mitte ühelgi korral, et tegemist on Euroopa Liidu projektiga ega kohanda seda kehtivate EL reeglitega vastavaks.
Sellele lisaks kasutab väga vanasid andmeid ega maini, et meile ehitatav raudtee on osa EL raudteeprojektist, mis omakorda on selle raudtee osa: https://en.wikipedia.org/wiki/Betuweroute
“Trans-European Transport Network”, mis jõuab ka meieni. https://en.wikipedia.org/…/Trans-European_Transport… Eelpool mainitud 160km lõik maksis peaaegu 6 miljardit ja kogus 14000 avalikku kaebust. Kas poleks aeg teiste vigadest õppust võtta?!
Peame mõtlema veekogude peale (jõed, ojad jne), veesoonte ja allikate peale. Näiteks ka jõgede kalavarude peale: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/…
“(17) An efficient and coherent water policy must take into account the vulnerability of aquatic ecosystems close to the coast and estuaries or in bays or relatively enclosed areas, as their balance is strongly influenced by the inflow of inland water. The protection of water status in river basins provides economic benefits by contributing to the protection of fish populations, including coastal fish populations. “
Palun tutvuge ka sellega: https://www.ern.org/…/DRE-Strategy-2020-2030-v19-juni…
Eesti planeeringukaartide ja KMH-de koostaja Hendrikson & Ko on osa ka sellest projektist: http://railbaltic.info/et/materjalid. Sellise teenuse eest makstakse.
Hülged, kalakudemisalad, linnud ja loomad on päris ning peavad täies mahus planeeringutel kajastuma.
Jõgede veetasemest sõltub looduse viljakus ja sellel on otsene mõju kalavarudele, metsandusele, põllumajandusele.
Meie president ei saa hakata ELi teadusasutuse juhiks, kui ta näitab, et ta ei saa aru, mida teadus tähendab.Meie president ei saa hakata OECD juhiks. See nõuab akadeemilist tausta, mis vastaks EL ootustele.
Ainuüksi Rail Baltica projekt näitab, et ta ei saa aru, mida teadus tähendab.
Projekt ei vasta EL reeglitele ega põhine avatud teadusel (Open Science)
https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/strategy/goals-research-and-innovation-policy/open-science_en
EL reeglite kohaselt tuleb kasutada avatud teadust: Balti ministrite konverentsi dokumendis punkt 4. loete “science-based policy-making”: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/ministerial_declaration_our_baltic_conference.pdf
või seda: https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/evidence-based-policy-making-european-commission
Tartu Ülikool ütleb, et neil puudub avatud teaduse valmidus: https://utlib.ut.ee/en/open-science-estonia
Rail Baltica kasutab Inseneribüroo Steiger OÜ-d, mis filtreerib nii teadusandmeid ega maini oma KMH-s mitte ühelgi korral, et tegemist on Euroopa Liidu projektiga ega kohanda seda EL kehtivate reeglitega vastavaks.
Sellele lisaks kasutab väga vanasid andmeid ega maini, et meile ehitatav raudtee on osa EL raudteeprojektist, mis omakorda on selle raudtee osa: https://en.wikipedia.org/wiki/Betuweroute
“Trans-European Transport Network”, mis jõuab ka meieni. https://en.wikipedia.org/wiki/Trans-European_Transport_Network See 160km lõik maksab peaaegu 6 miljardit ja kogus 14000 avalikku kaebust. Kas oleks aeg teiste vigadest õppust võtta?!
Peame mõtlema veekogude peale (jõed, ojad jne), veesoonte ja allikate peale. Näiteks ka jõgede kalavarude peale: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32000L0060
“(17) An efficient and coherent water policy must take into account the vulnerability of aquatic ecosystems close to the coast and estuaries or in bays or relatively enclosed areas, as their balance is strongly influenced by the inflow of inland water. The protection of water status in river basins provides economic benefits by contributing to the protection of fish populations, including coastal fish populations. “
Palun tutvuge ka sellega: https://www.ern.org/wp-content/uploads/sites/52/2020/07/DRE-Strategy-2020-2030-v19-juni-2020-WEB-SPREADS_bd.pdf
Siin on pettus. Eesti planeeringukaartide ja KMH-de koostaja Hendrikson & Ko on osa ka sellest projektist: http://railbaltic.info/et/materjalid. Hendrikson & Ko jätab loomad, linnud ja kalad oma kaartidelt välja. Sellise teenuse eest makstakse.
Hülged, kalakudemisalad, linnud ja loomad on aga päris ning peavad planeeringul kajastuma.
Jõgede veetasemest sõltub looduse viljakus ja sellel on otsene mõju kalavarudele, metsandusele, põllumajandusele.
Meie presidendist ei saa hakata ELi teadusasutuse juht, kui ta näitab, et pole aimugi, mida teadus tähendab.
Tartu Ülikooli rektorile
Austatud rektor magnificus
Tartu Ülikooli rektorile
Eesti Maaülikooli rektorile
Tallinna Tehnikaülikooli rektorile
Mittetulundusühinguna tunneme muret avatud teaduse (Open Science) küsimuses.
Eesti poliitika nõustus teadusel põhinevaid otsuseid langetama. Soovime teaduse toimimise raamistikku tutvustada ja juhtida tähelepanu, et selle mitte rakendamisel on Eesti kogukonda kahjustav mõju.
Tuuleparkide rajamise puhul on rahvusvahelises lepingus selgesõnaliselt kokku lepitud järgnevas:
Euroopa Komisjon soovib tõenduspõhise poliitikakujundamise kaudu tagada poliitika sidususe, kvaliteedi ja tulemuslikkuse: https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/evidence-based-policy-making-european-commission
See tähendab avatud teaduse rakendamist. Siit edasi läheb valesti. Palume Tartu Ülikoolil olukorda tõsiselt suhtuda ning Tartu Ülikooli teadlastel mitte lubada osaleda Eesti Energia poolt tasustatud projektides. Eesti Energia ning selle tütarfirmadega seotud projekte vahendavad nii Skepast & Puhkim ning Hendrikson ja Ko.
Eesti Energia ei taha avatud teaduse põhimõtteid rakendada. Palun tutvuge Eesti Energia poolsete vastustega ning kaasatavate teadlaste nimekirjaga siin: https://www.eitapjatuulikutele.eu/LLMTP_kmhp_26012021_heaks_kiitmiseks.pdf?
Eesti Energia poolt tuli meile vastus, et nad ei soovi lugeda mitte midagi, mis poleks eesti keeles ja avatud.
Palume teil Eesti inimestele selgitada, kuidas kohtlete „poliit-palgalisi“ teadlasi ning valite läbipaistva jälgitava rahvusvahelise ning avatud teaduse (Open Science).
Poliit-palgalise teaduse probleemid ei piirdu ainult tuuleparkidega. Hiljuti olime tunnistajateks olukorrale, kus Häädemeeste vallas tühistas Keskkonnaamet üldplaneeringuga vastuolus olnud RMK raieload. Vaatamata sellele, et RMK jõudis mitme hektari (mitu ha?) ulatuses seadusega vastuolusolevat raiet teostada, siis vähem kui kuu aega hiljem haaras EMÜ prof. Veiko Uri sama piirkonna oma uuringuprojekti selleks, et RMK saaks oma raieplaanid lõpule viia. Meie teist seost ei näe, sest projekti rahastaja on RMK.
Soovime muuta uurimisteemat ning kaasata ja kaasata rahvusvahelist kindlustunnet. See on muidugi kahetsusväärne, et EL toetab Eesti metsalõikamist lõikamist nagu Amazonases.
VonLeyen/EL hoiatas Eestit planeerimiskaardid ja protseduurid ümber tegema.
