Enefit Green & Rohepesu (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris

EG_Delfi_04_08_2022

Euroopa Liit võttis vastu rohepesu reeglid: 

Sustainable Finance Disclosure Regulation (SFDR). (EL) 2019/2088

Neil on kolm võimalust: tumerohelised fondid (ametlikult “artikkel 9”), mille eesmärk peab olema jätkusuutlik investeerimine; helerohelised fondid (artikkel 8), millel peavad olema keskkonna- või sotsiaalsed omadused; ja hallid fondid (artikkel 6)

pooled Euroopa investeerimisfondidest on märgistatud jätkusuutlikuks. Kokku on neil fondidel vara üle 4,5 triljoni euro. Kuid need triljonid ei tee kliimamuutustega võitlemiseks midagi

 

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue üleilmse kestliku arengu raamistiku ehk kestliku arengu tegevuskava 2030, milles on kesksel kohal kestliku arengu eesmärgid. Komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ seostatakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, tagamaks et kõigi liidu meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestataks liidus ja mujal maailmas kestliku arengu eesmärkidega algusest peale. Ülemkogu kinnitas oma 20. juuni 2017. aasta järeldustes liidu ja liikmesriikide kindlat tahet rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tõhusalt ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega.

(2)

Et tagada liidu majanduse pikaajaline konkurentsivõime, on ülioluline minna kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega üle vähese CO2 heitega jätkusuutlikumale ja ressursitõhusamale ringmajandusele. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), mille liit kiitis heaks 5. oktoobril 2016 (3) ja mis jõustus 4. novembril 2016, püütakse tugevdada reageerimist kliimamuutustele muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse vastavusse liikumisega vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas.

(3)

Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ning kliimamuutuste riskide ja mõju oluliseks vähendamiseks on üleilmne eesmärk hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/65/EÜ, (4) 2009/138/EÜ, (5) 2011/61/EL, (6) 2013/36/EL, (7) 2014/65/EL, (8) (EL) 2016/97 (9) ja (EL) 2016/2341 (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 345/2013, (11) (EL) nr 346/2013 (12) (EL) 2015/760 (13) ja (EL) 2019/1238 (14) ühine eesmärk on lihtsustada vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid), krediidiasutuste, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kes valitsevad või turustavad alternatiivseid investeerimisfonde, kaasa arvatud Euroopa pikaajalisi investeerimisfonde (ELTIFid), kindlustusandjate, investeerimisühingute, kindlustusvahendajate, tööandja kogumispensioni asutuste, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate (Euroopa riskikapitalifondide valitsejad), kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate (Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad) ning üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete (PEPPid) pakkujate tegevuse alustamist ja jätkamist. Nende direktiivide ja määrustega tagatakse lõppinvestorite ühtsem kaitse ning muudetakse nende jaoks lihtsamaks eri finantstoodete kasutamine, kehtestades samas reeglid, mis võimaldavad lõppinvestoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid.

(5)

Lõppinvestoritele teabe avalikustamine selle kohta, kuidas on investeerimisotsustes ja nõustamisprotsessis arvestatud jätkusuutlikkusriskidega ning võetud arvesse negatiivset mõju jätkusuutlikkusele, jätkusuutliku investeerimise eesmärke või keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamist, ei ole piisavalt välja arendatud, kuna sellise teabe avalikustamise suhtes ei kohaldata veel ühtlustatud nõudeid.

(6)

Vähem kui kolme töötajaga finantsnõustajate käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätmine ei tohiks piirata direktiive 2014/65/EL ja (EL) 2016/97 ülevõtvate siseriikliku õiguse sätete ning eelkõige investeerimis- ja kindlustusnõustamist käsitlevate normide kohaldamist. See tähendab, et kuigi need nõustajad ei pea käesoleva määruse kohaselt teavet esitama, peavad nad nõustamisprotsessis jätkusuutlikkusriske kaaluma ja arvesse võtma.

(7)

Käesoleva määrusega hõlmatud üksused peaksid nende tegevuse olemusest sõltuvalt järgima finantsturu osaliste suhtes kohaldatavaid norme, kui nad töötavad välja finantstooteid, ning finantsnõustajate suhtes kohaldatavaid norme, kui nad pakuvad investeerimis- või kindlustusnõustamist. Seetõttu peaks olukorras, kus need üksused tegutsevad samaaegselt nii finantsturu osalise kui ka finantsnõustajana, käsitama neid finantsturu osalistena, kui nad tegutsevad finantstoodete väljatöötajatena, kaasa arvatud portfellihalduse pakkumine, ja finantsnõustajatena, kui nad pakuvad investeerimis- või kindlustusnõustamist.

(8)

Kuna liit seisab üha sagedamini silmitsi kliimamuutuste katastroofiliste ja ettearvamatute tagajärgede, loodusvarade vähenemise ja muude jätkusuutlikkusega seonduvate probleemidega, on vaja kiiresti võtta meetmeid, et kaasata kapitali mitte ainult avaliku sektori poliitikameetmete abil, vaid ka finantsteenuste sektori kaudu. Seepärast tuleks finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele kehtestada nõue avalikustada konkreetset teavet oma põhimõtete kohta, mida nad järgivad, et lõimida jätkusuutlikkusriske ja arvestada negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusele.

(9)

Kuna liidus ei ole jätkusuutlikkust käsitleva teabe lõppinvestorile avalikustamise norme ühtlustatud, on tõenäoline, et riikide tasandil võetakse jätkuvalt vastu lahknevaid meetmeid ja finantsteenuste sektorites võib jätkuda eri lähenemisviiside kasutamine. Sellised eri meetmed ja lähenemisviisid põhjustaksid jätkuvalt suuri konkurentsimoonutusi, mis tuleneks olulistest avalikustamisnõuete erinevustest. Lisaks killustab praegu täiendavalt turgu ärihuvidest lähtuvatel prioriteetidel rajanevate turupõhiste tavade paralleelne areng, mis annab erinevaid tulemusi ja mis võib tulevikus siseturu toimimisel esinevat ebatõhusust veelgi suurendada. Lahknevad avalikustamisnõuded ja turupõhised tavad muudavad eri finantstoodete võrdlemise väga keeruliseks ning loovad sellistele toodetele ja turustuskanalitele ebavõrdsed tingimused ja tekitavad siseturul täiendavaid tõkkeid. Kõnealused lahknevused võivad olla lõppinvestorite jaoks segadust tekitavad ja moonutada nende investeerimisotsuseid. Pariisi kokkuleppe järgimise tagamisega seoses valitseb oht, et liikmesriigid võtavad vastu lahknevaid riigisiseseid meetmeid, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist ning olla kahjulikud finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele. Lisaks muudab läbipaistvust käsitlevate ühtlustatud normide puudumine lõppinvestorite jaoks keeruliseks liikmesriigiti eri finantstoodete tulemusliku võrdlemise, lähtudes keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskidest ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidest. Seepärast on vaja käsitleda olemasolevaid siseturu toimimise takistusi ja parandada finantstoodete võrreldavust, et hoida ära tõenäoline takistuste tekkimine tulevikus.

(10)

Käesoleva määruse eesmärk on vähendada korrapärasuse puudumist teabe kättesaadavuse osas käsundiandja ja käsundisaaja vahelistes suhetes, et lõimida jätkusuutlikkusriske, arvestada negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusele ning edendada keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi ning investeerida jätkusuutlikult, nähes ette käsundiandja nimel käsundisaajana tegutsevate finantsturu osaliste ja finantsnõustajate poolt käsundiandjana tegutsevatele lõppinvestoritele lepingueelse teabe esitamise ja jooksvalt teabe avalikustamise.

(11)

Käesolev määrus täiendab teabe avalikustamise ja esitamise nõudeid, mis on sätestatud direktiivides 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määrustes (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) 2015/760 ja (EL) 2019/1238 ning personaalseid pensionitooteid ja erapensionitooteid reguleerivates riigisisestes õigusaktides sätestatud norme. Et tagada korrapärane ja tõhus järelevalve käesoleva määruse nõuete täitmise üle, peaksid liikmesriigid kasutama eespool nimetatud normide kohaselt juba määratud pädevaid asutusi.

(12)

Käesoleva määrusega säilitatakse finantsturu osaliste ja finantsnõustajate suhtes kehtivad nõuded tegutseda lõppinvestorite parimates huvides, sealhulgas, kuid mitte ainult, nõue täita enne investeeringu tegemist nõuetekohaselt hoolsuskohustust, nagu on sätestatud direktiivides 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määrustes (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013 ning personaalseid pensionitooteid ja erapensionitooteid reguleerivates riigisisestes õigusaktides. Nendest normidest tulenevate kohustuste täitmiseks peaksid finantsturu osalised ja finantsnõustajad arvestama oma protsessides, sealhulgas hoolsuskohustuse protsessides, mitte ainult kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, millel võib olla kas investeeringu rahalisele tulule või nõuandele oluline negatiivne mõju, ja neid pidevalt hindama. Sellest tulenevalt peaksid finantsturu osalised ja finantsnõustajad kirjeldama oma põhimõtetes, kuidas nad neid riske lõimivad, ja need põhimõtted avaldama.

(13)

Käesolevas määruses nõutakse finantsturu osalistelt investeerimisnõustamist ja kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses kindlustusnõustamist pakkuvatelt finantsnõustajatelt, et nad avaldaksid jätkusuutlikkusriskide lõimimise põhimõtted ja tagaksid lõimimise läbipaistvuse, olenemata finantstoote olemusest ja sihtturust.

(14)

Jätkusuutlikkusrisk tähendab keskkonnaalast, sotsiaalset või juhtimisega seotud sündmust või tingimust, mis toimumise korral võib avaldada olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele, nagu on sätestatud valdkondlikes õigusaktides, eelkõige direktiivides 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 või nendega kooskõlas vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja regulatiivsetes tehnilistes standardites.

(15)

Käesolev määrus ei tohiks piirata direktiivide 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määruste (EL)nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013 ning personaalseid pensionitooteid ja erapensionitooteid reguleeriva siseriiklike õigusaktide kohaste riskilõimimise normide kohaldamist, kaasa arvatud, kuid mitte ainult, asjaomased kohaldatavad proportsionaalsuse kriteeriumid nagu suurus, sisemine korraldus ning kõnealuste tegevuste laad, ulatus ja keerukus. Käesoleva määrusega püütakse saavutada suurem läbipaistvus selles osas, kuidas finantsturu osalised ja finantsnõustajad lõimivad jätkusuutlikkusriskid oma investeerimisotsustesse ning investeerimis- ja kindlustusnõustamisse. Kui jätkusuutlikkusriskide hindamine viib järeldusele, et finantstoote puhul ei esine jätkusuutlikkusriske, tuleks selgitada selle põhjuseid. Kui selline hindamine viib järeldusele, et need riskid on olulised, tuleks kas kvalitatiivsel või kvantitatiivsel viisil avalikustada ulatus, mil määral võiksid jätkusuutlikkusriskid mõjutada finantstoote tulemuslikkust. Finantsturu osaliste poolt läbi viidud jätkusuutlikkusriskide hindamise tulemusi ja sellega seoses esitatud lepingueelset teavet peaksid kasutama finantsnõustajad lepingueelse teabe esitamisel. Finantsnõustajad peaksid enne nõu andmist avalikustama teabe, kuidas nad võtavad lõppinvestorile pakutava finantstoote valikuprotsessis arvesse jätkusuutlikkusriske. See ei tohiks piirata direktiive 2014/65/EL ja (EL) 2016/97 ülevõtvate siseriikliku õiguse sätete kohaldamist, eelkõige seoses finantsturu osaliste ja finantsnõustajate kohustustega, mis puudutavad tootejuhtimist, sobivuse ja asjakohasuse hindamist ning nõudmiste ja vajaduste väljaselgitamist.

(16)

Investeerimisotsused ja -nõustamine võivad avaldada jätkusuutlikkusteguritele negatiivset, olulist või tõenäoliselt olulist mõju, sellise mõju tekkele kaasa aidata või olla sellega otseselt seotud.

(17)

Et tagada käesoleva määruse ühtne ja sidus kohaldamine, on vaja kindlaks määrata „jätkusuutlike investeeringute“ ühtne määratlus, mis piirdub sellega, kui investeeringu saanud äriühing järgib head juhtimistava ning on tagatud olulise kahju ärahoidmise kui ettevaatuspõhimõtte kohaldamine, nii et oluliselt ei kahjustataks ei keskkonnaalast ega sotsiaalset eesmärki.

(18)

Kui finantsturu osalised, võttes nõuetekohaselt arvesse oma suurust, olemust, tegevuse ulatust ja nende poolt kättesaadavaks tehtavate finantstoodete liiki, arvestavad oma investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele, olgu see mõju siis oluline või tõenäoliselt oluline, peaksid nad oma protsessidesse, kaasa arvatud hoolsuskohustuse teostamise protsessi, lõimima protsessi, mille alusel võetaks koos asjakohaste finants- ja jätkusuutlikkusriskidega arvesse põhilist negatiivset mõju. Neid protsesse käsitlev teave võiks sisaldada kirjeldust, kuidas finantsturu osalised täidavad oma jätkusuutlikkusega seotud hoolsusülesandeid või muid osanikuks olekuga seotud kohustusi. Finantsturu osalised peaksid oma veebisaitidel esitama teabe selliste protsesside kohta ning põhilise negatiivse mõju kirjelduse. Sellega seoses peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (15) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (16) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (17) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) ühiskomitee, finantsturu osalised ja finantsnõustajad võtma arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku ettevõtluse kohta ja ÜRO poolt toetatud vastutustundlike investeeringute põhimõtteid.

(19)

Jätkusuutlikkusteguritega arvestamine investeerimisotsuste tegemise ja nõustamise protsessis võib tuua kasu ka mujal kui finantsturgudel. See võib suurendada reaalmajanduse vastupanuvõimet ja finantssüsteemi stabiilsust ning seeläbi mõjutada finantstoodete riski ja tootluse profiili. Seepärast on äärmiselt oluline, et finantsturu osalised ja finantsnõustajad esitavad vajaliku teabe, et võimaldada lõppinvestoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid.

(20)

Finantsturu osalised, kes arvestavad investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele, peaksid iga finantsoote puhul esitama lepingueelses teabes lühidalt kvalitatiivsel või kvantitatiivsel moel, kuidas põhilise negatiivse mõjuga on arvestatud, ning tegema avalduse selle kohta, et teave jätkusuutlikkusteguritele avalduva põhilise negatiivse mõju kohta on kättesaadav jooksvates aruannetes. Põhiliseks negatiivseks mõjuks tuleks pidada investeerimisotsuste ja nõuannete mõju, millel on negatiivsed tagajärjed jätkusuutlikkusteguritele.

(21)

Tänaseks on välja töötatud erineva ambitsioonikusega jätkusuutlikke tooteid. Seetõttu on seoses lepingueelse teabe esitamise ja teabe perioodilistes aruannetes avalikustamisega vaja vahet teha nõuetel, mida kohaldatakse finantstoodete suhtes, mis edendavad keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi, ning nõuetel, mida kohaldatakse finantstoodete suhtes, mille eesmärk on positiivne mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Seetõttu peaksid finantsturu osalised avalikustama finantstoodete puhul, millel on keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused, teabe selle kohta, kas ja kuidas määratud indeks, jätkusuutlikkuse indeks või peavooluindeks on vastavuses nende omadustega, ja kui võrdlusalust ei kasutata, teabe selle kohta, kuidas on saavutatud finantstoote jätkusuutlikkuse omadused. Finantstoodete puhul, mille eesmärk on positiivne mõju keskkonnale ja ühiskonnale, peaksid finantsturu osalised avalikustama teabe selle kohta, millist jätkusuutlikkuse võrdlusalust nad jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutavad, ja kui võrdlusalust ei kasutata, peaksid nad selgitama, kuidas jätkusuutlikkuse eesmärk saavutatakse. Selline teave tuleks avalikustada aastaaruannetes.

(22)

Käesolev määrus ei piira finantsturu osaliste ja finantsnõustajate töötajate tasustamist või töötulemuste hindamist käsitlevate normide kohaldamist direktiivide 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määruste (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013 või rakendusaktide ning personaalseid pensionitooteid ja erapensionitooteid reguleerivate riigisiseste õigusaktide kohaselt, kaasa arvatud, kuid mitte ainult, asjaomased kohaldatavad proportsionaalsuse kriteeriumid nagu suurus, sisemine korraldus ning kõnealuste tegevuste laad, ulatus ja keerukus. Siiski on asjakohane saavutada suurem kvalitatiivne või kvantitatiivne läbipaistvus finantsturu osaliste ja finantsnõustajate tasustamispõhimõtete osas seoses nende investeerimis- ja kindlustusnõustamisega, mis soodustab usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist seoses jätkusuutlikkusriskidega, arvestades, et tasustamissüsteem ei innusta võtma liigseid riske seoses jätkusuutlikkusriskidega ja on seotud riskiga korrigeeritud tootlusega.

(23)

Selleks et parandada läbipaistvust ja teavitada lõppinvestoreid, tuleks reguleerida juurdepääsu teabele, mis puudutab seda, kuidas finantsturu osalised ja finantsnõustajad lõimivad investeerimisotsuste tegemise protsessi, sealhulgas protsessi organisatsioonilistesse, riskijuhtimise ja juhtimisalastesse aspektidesse, ning oma nõustamisprotsessi asjakohased jätkusuutlikkusriskid, olgu need siis olulised või tõenäoliselt olulised, kehtestades nendele üksustele nõude esitada oma veebisaidil nende põhimõtete kohta kokkuvõtlikku teavet.

(24)

Liidu õiguses praegu kehtivad avalikustamisnõuded ei näe ette kogu sellise teabe avalikustamist, mida on vaja lõppinvestorite piisavaks teavitamiseks jätkusuutlikkusele avalduvast mõjust, mis tuleneb nende investeeringutest finantstoodetesse, millel on keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused, või sellistesse finantstoodetesse, millega järgitakse jätkusuutlikkuse eesmärke. Seepärast on seoses selliste investeeringutega asjakohane sätestada täpsemad ja standardiseeritud avalikustamisnõuded. Näiteks tuleks regulaarselt esitada aruanded finantstoote üldise mõju kohta jätkusuutlikkusele, kasutades jätkusuutliku investeeringu seatud eesmärgi mõõtmise seisukohast asjakohaseid näitajaid. Kui võrdlusaluseks on määratud sobiv indeks, tuleks see samuti ära märkida nii määratud indeksi kui ka laiapõhjalise turuindeksi puhul, et neid saaks omavahel võrrelda. Kui Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad määruse (EL) nr 346/2013 kohaselt kättesaadavaks asjaomase fondi eesmärgiks olevat positiivset sotsiaalset mõju, üldist saavutatud sotsiaalset tulemust ja kasutatud meetodeid käsitleva teabe, võivad nad kohasel juhul kasutada sama teavet teabe avalikustamisel vastavalt käesolevale määrusele.

(25)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL (18) kehtestatakse läbipaistvuskohustused seoses muude kui finantsaruannete sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja äriühingu üldjuhtimise küsimustega. Kõnealuste direktiividega kehtestatud vormi ja esitusviisi ei saa finantsturu osalised ja finantsnõustajad aga alati kasutada lõppinvestorite puhul. Finantsturu osalised ja finantsnõustajad peaksid käesoleva määruse kohaldamisel saama kohasel juhul valida, kas nad kasutavad tegevusaruannetes ja muud kui finantsteavet kajastavates aruannetes sisalduvat teavet vastavalt direktiivile 2013/34/EL.

(26)

Et tagada finantsturu osaliste ja finantsnõustajate veebisaitidel avaldatud teabe usaldusväärsus, tuleks seda ajakohastada ning kõiki läbivaatamisi ja muudatusi tuleks arusaadavalt selgitada.

(27)

Kuigi käesolev määrus ei hõlma määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kaetud riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, siis võttes arvesse asjaolu, et liikmesriigid avavad oma sotsiaalkindlustussüsteemides kohustuslike pensioniskeemide haldamise osi üha enam finantsturu osalistele ja muudele eraõiguslikele üksustele, ning et need sotsiaalkindlustussüsteemid on avatud jätkusuutlikkusriskidele ning nad võivad võtta arvesse negatiivseid jätkusuutlikkuse alaseid mõjusid, edendada keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi või püüda tegeleda jätkusuutliku investeerimisega, peaks liikmesriikidel olema valikuvõimalus kohaldada käesolevat määrust sellistele sotsiaalkindlustussüsteemidele, et vähendada teabe korrapärasuse puudumist.

(28)

Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigil võtta vastu või säilitada rangemaid norme, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemise põhimõtete avaldamist ja täiendava teabe avalikustamist lõppinvestoritele seoses jätkusuutlikkusriskidega, kui asjassepuutuvate finantsturu osaliste ja finantsnõustajate peakontor asub tema territooriumil. Sellegipoolest ei tohiks sellised normid takistada käesoleva määruse tõhusat kohaldamist ega selle eesmärkide saavutamist.

(29)

Direktiivi (EL) 2016/2341 kohaselt tuleb tööandja kogumispensioni asutustel juba tagada, et nende investeerimisotsuste ja riskihindamise puhul kohaldatakse äriühingu üldjuhtimise ja riskijuhtimise reegleid, et tagada järjepidevus ja korrapära. Investeerimisotsused tuleks teha ja asjaomaseid riske, sealhulgas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriske tuleks hinnata nii, et tagatakse tööandja kogumispensioni asutuste liikmete ja soodustatud isikute huvide järgimine. EIOPA peaks esitama suunised, milles täpsustatakse, kuidas tööandja kogumispensioni asutuste tehtavates investeerimisotsustes ja riskide hindamisel tuleb nimetatud direktiivi kohaselt arvesse võtta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriske.

(30)

EBA-le, EIOPA-le ja ESMA-le (koos „Euroopa järelevalveasutused“) tuleks anda volitus töötada ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse finantsturu osaliste poolt lepingueelsetes dokumentides, aastaaruannetes ja veebisaidil avalikustatavat teavet, mis käsitleb kliimaga seonduvaid jätkusuutlikkuse näitajaid; keskkonnale avalduvat negatiivset mõju; sotsiaalseid ja töötajatega seotud küsimusi; inimõiguste austamist ning korruptsioonivastast tegevust ja altkäemaksu, samuti teabe avaldamise puhul kasutatavaid metoodikaid ja esitusviisi, ning et täpsustada keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamist ja jätkusuutliku investeerimise eesmärke käsitleva teabe sisu ja esitust. Komisjonile tuleks anda õigus kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu võtta delegeeritud aktidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 290 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

(31)

Euroopa järelevalveasutustele tuleks anda volitus töötada ühiskomitees välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamist ja jätkusuutlikke investeeringuid käsitleva teabe standardesitusviis. Komisjonile tuleks anda õigus kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu võtta rakendusaktiga vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määrusega (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(32)

Kuna aastaaruannetes võetakse põhimõtteliselt kokku kogu kalendriaasta äritulemused, ei peaks aastaaruannete läbipaistvusnõudeid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldama enne 1. jaanuari 2022.

(33)

Käesoleva määruse avalikustamisreeglid peaksid täiendama direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) 2015/760 ja (EL) 2019/1238.

(34)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada lõppinvestorite kaitset ja parandada neile avalikustatavat teavet, sealhulgas juhul, kui finantstooteid ostavad piiriüleselt lõppinvestorid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid vajaduse tõttu sätestada ühtsed avalikustamisnõuded paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele ühtsed läbipaistvuse normid, mis käsitlevad jätkusuutlikkusriskide lõimimist ja negatiivse jätkusuutlikkuse alase mõjuga arvestamist nende protsessides ning finantstoodete kohta jätkusuutlikkusega seotud teabe esitamist ja avalikustamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„finantsturu osaline“ –

a)

kindlustusandja, kes teeb kättesaadavaks kindlustuspõhise investeerimistoote;

b)

väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav investeerimisühing;

c)

tööandja kogumispensioni asutus;

d)

pensionitoote väljatöötaja;

e)

alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

f)

üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkuja;

g)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, kes on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 345/2013 artiklile 14;

h)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, kes on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 346/2013 artiklile 15;

i)

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitsev fondivalitseja („eurofondi valitseja“) või

j)

väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav krediidiasutus;

2)

„kindlustusandja“ – kindlustusandja, kes on saanud tegevusloa vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 18;

3)

„kindlustuspõhine investeerimistoode“ –

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 (19) artikli 4 lõikes 2 määratletud kindlustuspõhine investeerimistoode või

b)

kutselistele investoritele kättesaadavaks tehtud investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagasiostuväärtusele, mille suurus sõltub täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel;

4)

„alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

5)

„investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

6)

„väärtpaberiportfelli valitsemine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud väärtpaberiportfelli valitsemine;

7)

„tööandja kogumispensioni asutus“ – direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 9 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud tööandja kogumispensioni asutus, välja arvatud asutus, mille suhtes liikmesriik on otsustanud kohaldada nimetatud direktiivi artiklit 5 või asutus, mis haldab pensioniskeeme, millel on liikmeid kokku vähem kui 15;

8)

„pensionitoode“ –

a)

määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud pensionitoode või

b)

määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 2 lõike 2 punktis g osutatud erapensionitoode;

9)

„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ – toode, millele on osutatud määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 2;

10)

„eurofondi valitseja“ –

a)

direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või

b)

direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühing, kes ei ole määranud nimetatud direktiivi kohaselt tegevusloa saanud fondivalitsejat;

11)

„finantsnõustaja“ –

a)

kindlustusvahendaja, kes pakub kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega;

b)

kindlustusandja, kes pakub kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega;

c)

investeerimisnõustamist pakkuv krediidiasutus;

d)

investeerimisnõustamist pakkuv investeerimisühing;

e)

kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõike 4 punkti b alapunktiga i investeerimisnõustamist pakkuv alternatiivse investeerimisfondi valitseja või

f)

kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõike 3 punkti b alapunktiga i investeerimisnõustamist pakkuv eurofondi valitseja;

12)

„finantstoode“ –

a)

kooskõlas käesoleva artikli punktiga 6 valitsetav väärtpaberiportfell,

b)

alternatiivne investeerimisfond,

c)

kindlustuspõhine investeerimistoode,

d)

pensionitoode,

e)

pensioniskeem,

f)

eurofond või

g)

PEPP;

13)

„alternatiivne investeerimisfond“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

14)

„pensioniskeem“ – direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 6 lõikes 2 määratletud pensioniskeem;

15)

„vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja“ ehk „eurofond“ – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 kohaselt tegevusloa saanud ettevõtja;

16)

„investeerimisnõustamine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud investeerimisnõustamine;

17)

„jätkusuutlikud investeeringud“ – investeeringud majandustegevusse, millega toetatakse keskkonnaalast eesmärki, mida mõõdetakse näiteks energiakasutusega, taastuvenergia kasutusega, tooraine kasutusega, veekasutusega, maakasutusega, jäätmetekkega, kasvuhoonegaaside heitega, mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele ja ringmajandust käsitlevate ressursitõhususe põhinäitajatega; või investeeringud majandustegevusse, millega toetatakse sotsiaalseid eesmärke, ja eelkõige ebavõrdsust vähendada aitavad investeeringud, sotsiaalset ühtekuuluvust ja lõimumist ning töösuhteid edendavad investeeringud, või investeeringud inimkapitali või majanduslikult või sotsiaalselt ebasoodsas olukorras kogukondadesse; eeldusel, et need investeeringud ei kahjusta oluliselt ühtegi neist eesmärkidest ja äriühingud, millesse investeeritakse, järgivad häid juhtimistavasid, eelkõige seoses tugeva juhtimisstruktuuri, heade töösuhete, töötajate tasustamise ja maksukohustuste täitmisega;

18)

„kutseline investor“ – direktiivi 2014/65/EL II lisas sätestatud kriteeriumidele vastav klient;

19)

„jaeinvestor“ – muu kui kutseline investor;

20)

„kindlustusvahendaja“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud kindlustusvahendaja;

21)

„kindlustusnõustamine“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 15 määratletud nõustamine;

22)

„jätkusuutlikkusrisk“ – keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele;

23)

„Euroopa pikaajaline investeerimisfond“ ehk „ELTIF“ – fond, millele on antud tegevusluba vastavalt määruse (EL) 2015/760 artiklile 6;

24)

„jätkusuutlikkustegurid“ – keskkonnaalased, sotsiaalsed ja töötajatega seonduvad asjaolud, inimõiguste austamine ning korruptsioonivastase võitluse ja altkäemaksuvastase võitlusega seonduvad asjaolud.

Artikkel 3

Jätkusuutlikkusriski käsitlemise põhimõtete läbipaistvus

1.   Finantsturu osalised avaldavad oma veebisaitidel teabe oma põhimõtete kohta, mida järgitakse jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste protsessi.

2.   Finantsnõustajad avaldavad oma veebisaitidel teabe oma põhimõtete kohta, mida järgitakse jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisnõustamisse või kindlustusnõustamisse.

Artikkel 4

Negatiivsete jätkusuutlikkuse alaste mõjude läbipaistvus üksuse tasandil

1.   Finantsturu osalised avaldavad ja hoiavad oma veebisaitidel järgmise teabe:

a)

avaldus hoolsuskohustuse põhimõtete kohta, kui nad arvestavad, et investeerimisotsusel on põhiliselt negatiivne mõju jätkusuutlikkusteguritele, sellise mõju puhul, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsturu osaliste suurust, olemust, nende tegevuse ulatust ja pakutavate finantstoodete liiki, või

b)

sõnaselge põhjendus miks nad seda ei tee, kui nad ei arvesta, et investeerimisotsusel on negatiivne mõju jätkusuutlikkusteguritele, sealhulgas kohasel juhul teave selle kohta, kas ja millal nad kavatsevad sellise negatiivse mõjuga arvestada.

2.   Finantsturu osaliste lõike 1 punkti a kohaselt esitatud teave peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)

jätkusuutlikkusteguritele avalduva põhilise negatiivse mõju ja näitajate kindlakstegemise ja prioriseerimise põhimõtteid käsitlev teave;

b)

jätkusuutlikkusteguritele avalduva põhilise negatiivse mõju ja selles suhtes võetud meetmete või kohasel juhul kavandatud meetmete kirjeldus;

c)

direktiivi 2007/36/EÜ artikli 3g kohase kaasamispoliitika lühikokkuvõte, kui see on asjakohane;

d)

viide nende vastutustundliku ettevõtluse reeglite ning rahvusvaheliselt tunnustatud hoolsuskohustuse ja aruandluse standardite järgimisele ning kohasel juhul sellele, mil määral järgitakse Pariisi kokkuleppe eesmärke.

3.   Erandina lõikest 1 avaldab finantsturu osaline, kes pärast 30. juunit 2021 täidab oma bilansipäeval kriteeriumi, mille kohaselt tal on finantsaasta jooksul keskmiselt rohkem kui 500 töötajat, oma veebisaidil avalduse hoolsuskohustuse põhimõtete kohta seoses investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele, ja säilitab seda. Kõnealune avaldus sisaldab vähemalt lõikes 2 osutatud teavet.

4.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 avaldab finantsturu osaline, kes on suure kontserni emaettevõtja, nagu on osutatud direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 7, ja kes pärast 30. juunit 2021 täidab kontserni bilansipäeval konsolideeritud alusel kriteeriumit, mille kohaselt tal on finantsaasta jooksul keskmiselt rohkem kui 500 töötajat, oma veebisaidil avalduse hoolsuskohustuse põhimõtete kohta seoses investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele, ja säilitab seda. Kõnealune avaldus sisaldab vähemalt lõikes 2 osutatud teavet.

5.   Finantsnõustajad avaldavad oma veebisaitidel järgmise teabe ning säilitavad seda:

a)

teave selle kohta, kas nad arvestavad investeerimis- või kindlustusnõustamisel põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele, võttes nõuetekohaselt arvesse enda suurust, olemust, tegevuse ulatust ja finantstoodete liiki, millega seoses nõu antakse;

b)

teave selle kohta, miks nad ei arvesta investeerimis- või kindlustusnõustamisel investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele, ja teave selle kohta, kas ja millal nad kavatsevad sellist negatiivset mõju arvesse võtta, kui see on asjakohane.

6.   Euroopa järelevalveasutused töötavad 30. detsembriks 2020 kliimale avalduva negatiivse mõju ja muude keskkonnaga seonduvate negatiivsete mõjudega seotud jätkusuutlikkuse näitajate kohta vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitele 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14 ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles käsitletakse käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud teabe sisu, seonduvaid metoodikaid ja esitamist.

Kui see on asjakohane, koguvad Euroopa järelevalveasutused teavet Euroopa Keskkonnaametilt ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuselt.

Komisjonile antakse õigus käesoleva määruse täiendamiseks võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

7.   Euroopa järelevalveasutused töötavad 30. detsembriks 2021 sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastase tegevuse ja altkäemaksu andmise ja/või võtmisega seonduvate negatiivsete mõjudega seotud jätkusuutlikkuse näitajate kohta vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitele 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14 ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles käsitletakse käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud teabe sisu, seonduvaid metoodikaid ja esitamist.

Komisjonile antakse õigus käesoleva määruse täiendamiseks võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 5

Tasustamispõhimõtete läbipaistvus seoses jätkusuutlikkusriskide lõimimisega

1.   Finantsturu osaliste ja finantsnõustajate tasustamispõhimõtete kirjelduse hulka kuulub teave selle kohta, kuidas on nende tasustamispõhimõtted kooskõlas jätkusuutlikkusriskide lõimimisega, ja nad avaldavad selle teabe oma veebisaitidel.

2.   Lõikes 1 osutatud teave lisatakse tasustamispõhimõtetesse, mille finantsturu osalised ja finantsnõustajad kujundavad ja mida nad järgivad vastavalt valdkondlikele õigusaktidele, eelkõige direktiividele 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341.

Artikkel 6

Jätkusuutlikkusriskide lõimimise läbipaistvus

1.   Lepingueelsetes dokumentides teabe esitamisel kirjeldavad finantsturu osalised järgmist:

a)

viis, kuidas jätkusuutlikkusriskid on lõimitud nende investeerimisotsustesse, ja

b)

milline on nende poolt kättesaadavaks tehtavate finantstoodete tootlusele jätkusuutlikkusriskide poolt avalduva tõenäolise mõju hindamise tulemus.

Kui finantsturu osalised ei pea jätkusuutlikkusriske asjakohaseks, sisaldavad esimeses lõigus osutatud kirjeldused selget ja lühidat selgitust selle kohta, miks need ei ole asjakohased.

2.   Lepingueelsetes dokumentides teabe esitamisel kirjeldavad finantsnõustajad järgmist:

a)

viis, kuidas jätkusuutlikkusriskid on lõimitud nende investeerimis- või kindlustusnõustamisse ja

b)

milline on nende nõustatavate finantstoodete tootlusele jätkusuutlikkusriskide poolt avalduva tõenäolise mõju hindamise tulemus.

Kui finantsnõustajad ei pea jätkusuutlikkusriske asjakohaseks, sisaldavad esimeses lõigus osutatud kirjeldused selget ja lühidat selgitust selle kohta, miks need ei ole asjakohased.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave esitatakse järgmisel viisil:

a)

alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul avalikustatakse investoritele teave vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõikele 1;

b)

kindlustusandjate puhul direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõikes 2 osutatud teabe esitamisel või kooskõlas direktiivi (EL) 2016/97 artikli 29 lõikega 1, kui see on asjakohane;

c)

tööandja kogumispensioni asutuste puhul direktiivi (EL) 2016/2341 artiklis 41 osutatud teabe esitamisel;

d)

kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate puhul määruse (EL) nr 345/2013 artikli 13 lõikes 1 osutatud teabe esitamisel;

e)

kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate puhul määruse (EL) nr 346/2013 artikli 14 lõikes 1 osutatud teabe esitamisel;

f)

pensionitoodete väljatöötajate puhul esitatakse teave kirjalikult piisavalt aegsasti enne seda, kui jaeinvestor seob end pensionitoote lepinguga;

g)

eurofondide valitsejate puhul direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud prospektis;

h)

väärtpaberiportfelli valitsemise teenust või investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute puhul vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4 teabe esitamisel;

i)

väärtpaberiportfelli valitsemise teenust või investeerimisnõustamist pakkuvate krediidiasutuste puhul esitatakse teave vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4;

j)

seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate ja kindlustusandjate puhul ning turu kõikumiste riskile avatud pensionitoodetega seoses kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate puhul esitatakse teave vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 29 lõikele 1;

k)

ELTIFite alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul määruse (EL) 2015/760 artiklis 23 osutatud prospektis;

l)

PEPPi pakkujate puhul määruse (EL) 2019/1238 artiklis 26 osutatud PEPPi põhiteavet sisaldavas dokumendis.

Artikkel 7

Jätkusuutlikkusteguritele avalduva negatiivse mõju läbipaistvus finantstoote tasandil

1.   Kui finantsturu osaline kohaldab artikli 4 lõike 1 punkti a, lõiget 3 või lõiget 4, peab hiljemalt 30. detsembriks 2022 iga finantstoote kohta esitatav artikli 6 lõikes 3 osutatud teave sisaldama järgmist:

a)

selge ja põhjendatud selgitus, kas finantstoote puhul arvestatakse põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele ja kuidas seda arvesse võetakse;

b)

avaldus selle kohta, et teave jätkusuutlikkusteguritele avalduva põhilise negatiivse mõju kohta on kättesaadav teabe hulgas, mis avalikustatakse artikli 11 lõike 2 kohaselt.

Kui artikli 11 lõikes 2 osutatud teave sisaldab jätkusuutlikkusteguritele avalduva põhilise negatiivse mõju kohta kvantifitseeritud andmeid, võib selle esitamisel tugineda kooskõlas artikli 4 lõigete 6 ja 7 kohaselt vastu võetud regulatiivsetele tehnilistele standarditele.

2.   Kui finantsturu osaline kohaldab artikli 4 lõike 1 punkti b, peab iga finantstoote puhul artikli 6 lõikes 3 osutatud teabe esitamisel tegema avalduse selle kohta, et finantsturu osaline ei arvesta investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele, ja seda põhjendama.

Artikkel 8

Keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise läbipaistvus lepingueelse teabe esitamisel

1.   Kui finantstoode edendab teiste omaduste hulgas keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi või nende kombinatsiooni ning tingimusel et äriühingud, millesse investeeritakse, järgivad häid juhtimistavasid, sisaldab vastavalt artikli 6 lõigetele 1 ja 3 esitatav teave järgmist:

a)

teave selle kohta, kuidas need omadused saavutatakse;

b)

kui võrdlusaluseks on määratud indeks, teave selle kohta, kas ja kuidas on see indeks kooskõlas nende omadustega.

2.   Finantsturu osaliste poolt artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kust saab teada, millist metoodikat kasutati käesoleva artikli lõikes 1 osutatud indeksite arvutamiseks.

3.   Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli kohaselt avalikustatava teabe esitamise üksikasju ja sisu.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende omadusi ja nendevahelisi erinevusi ning eesmärki saavutada teabe täpne, õiglane, selge, mitteeksitav, lihtne ja kokkuvõtlik esitamine.

Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 9

Jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus lepingueelses teabes

1.   Kui finantstoote eesmärk on jätkusuutlikud investeeringud ja kui võrdlusaluseks on määratud indeks, lisatakse artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatavale teabele järgmine teave:

a)

kuidas määratud indeks järgib seda eesmärki;

b)

selgitus, miks ja kuidas seda eesmärki järgiv määratud indeks erineb laiapõhjalisest turuindeksist.

2.   Kui finantstoote eesmärk on jätkusuutlik investeering ning kui võrdlusaluseks ei ole indeksit määratud, sisaldab artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatav teave selgitust, kuidas kõnealune eesmärk saavutatakse.

3.   Kui finantstoote eesmärk on vähendada CO2 heidet, peab artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatav teave hõlmama üksikasjalikku selgitust kuidas vähese CO2 heite tase on tagatud, pidades silmas Pariisi kokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajaliste eesmärkide saavutamist.

Erandina käesoleva artikli lõikest 2, kui puudub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 (20) kohane ELi kliimaülemineku võrdlusalus või Pariisi kokkulepet järgiv ELi võrdlusalus, sisaldab artiklis 6 osutatud teave üksikasjalikku selgitust selle kohta, kuidas tagatakse pidev jõupingutuste tegemine CO2 heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks, pidades silmas Pariisi kokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajaliste eesmärkide saavutamist.

4.   Finantsturu osaliste poolt artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kust saab teada, millist metoodikat kasutati käesoleva artikli lõikes 1 osutatud indeksite ja käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud võrdlusaluste arvutamiseks.

5.   Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli kohaselt avalikustatava teabe esitamise üksikasju ja sisu.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eesmärke ja nendevahelisi erinevusi ning eesmärki saavutada teabe täpne, õiglane, selge, mitteeksitav, lihtne ja kokkuvõtlik esitamine.

Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 10

Keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus veebisaitidel

1.   Finantsturu osalised avaldavad ja hoiavad oma veebisaitidel artikli 8 lõikes 1 ja artikli 9 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud iga finantstoote kohta järgmise teabe:

a)

keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste või jätkusuutliku investeerimise eesmärgi kirjeldus;

b)

milline on finantstoote jaoks valitud jätkusuutlike investeeringute keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste või mõju hindamise, mõõtmise ja jälgimise metoodika, sealhulgas andmeallikad, alusvarade hindamise kriteeriumid ja asjaomased jätkusuutlikkuse näitajad, mida on kasutatud finantstoote keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste või üldise jätkusuutliku mõju mõõtmisel;

c)

artiklites 8 ja 9 osutatud teave;

d)

artiklis 11 osutatud teave.

Esimese lõigu kohaselt avalikustatav teave peab olema selge, kokkuvõtlik ning investoritele arusaadav. See teave avaldatakse täpsel, õiglasel, selgel, mitteeksitaval, lihtsal ja kokkuvõtlikul viisil ning veebilehe silmapaistval ja kergesti ligipääsetaval kohal.

2.   Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabe sisu üksikasju ning selle lõike teises lõigus osutatud esitamise nõudeid.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende lõikes 1 osutatud omadusi ja eesmärke ning nendevahelisi erinevusi. Euroopa järelevalveasutused ajakohastavad regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 11

Keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus perioodilistes aruannetes

1.   Kui finantsturu osalised teevad kättesaadavaks artikli 8 lõikes 1 või artikli 9 lõigetes 1, 2 või 3 osutatud finantstoote, lisavad nad perioodilistesse aruannetesse järgmise teabe:

a)

artikli 8 lõikes 1 osutatud finantstoote puhul keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise ulatus;

b)

artikli 9 lõigetes 1, 2 või 3 osutatud finantstoote puhul

i)

finantstoote üldine jätkusuutlikkusega seotud mõju asjaomaste jätkusuutlikkuse näitajate alusel või

ii)

kui võrdlusaluseks on määratud indeks, finantstoote üldise jätkusuutlikkusega seotud mõju võrdlus määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksiga jätkusuutlikkuse näitajate kaudu.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave avalikustatakse järgmisel viisil:

a)

alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul direktiivi 2011/61/EL artiklis 22 osutatud aastaaruandes;

b)

kindlustusandjate puhul igal aastal kirjalikult vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõikele 6;

c)

tööandja kogumispensioni asutuste puhul direktiivi (EL) 2016/2341 artiklis 29 osutatud aastaaruandes;

d)

kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate puhul määruse (EL) nr 345/2013 artiklis 12 osutatud aastaaruandes;

e)

kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate puhul määruse (EL) nr 346/2013 artiklis 13 osutatud aastaaruandes;

f)

pensionitoodete väljatöötajate puhul kirjalikult aastaaruandes või siseriikliku õiguse kohases aruandes;

g)

eurofondide valitsejate puhul direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud aastaaruandes;

h)

väärtpaberiportfelli valitsemist pakkuvate investeerimisühingute puhul direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 osutatud perioodilises aruandes;

i)

väärtpaberiportfelli valitsemist pakkuvate krediidiasutuste puhul direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 osutatud perioodilises aruandes;

j)

PEPPi pakkujate puhul määruse (EL) 2019/1238 artiklis 36 osutatud PEPPi pensionihüvitise teatises.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võivad finantsturu osalised kasutada kohasel juhul direktiivi 2013/34/EL artikli 19 kohases tegevusaruandes või nimetatud direktiivi artikli 19a kohases muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitatud teavet.

4.   Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 1 osutatud teabe sisu ja esitamise üksikasju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende omadusi ja eesmärke ning nendevahelisi erinevusi. Euroopa järelevalveasutused ajakohastavad regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 12

Avalikustatud teabe läbivaatamine

1.   Finantsturu osalised tagavad, et kogu artikli 3, 5 või 10 kohaselt esitatud teavet ajakohastatakse. Kui finantsturu osaline muudab kõnealust teavet, selgitab ta samal veebisaidil muudatust.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis finantsnõustajate suhtes seoses teabega, mis on avaldatud kooskõlas artiklitega 3 ja 5.

Artikkel 13

Reklaamteated

1.   Ilma et see piiraks rangemate sektoripõhiste õigusaktide kohaldamist, eelkõige direktiivide 2009/65/EÜ, 2014/65/EL ja (EL) 2016/97 ning määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamist, tagavad finantsturu osalised ja finantsnõustajad, et nende reklaamteated ei ole vastuolus käesoleva määruse kohaselt avalikustatud teabega.

2.   Euroopa järelevalveasutused võivad ühiskomitees välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamist ja jätkusuutlikke investeeringuid käsitleva teabe standardesitusviis.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 14

Pädevad asutused

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, mis on määratud kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL ja vastavalt valdkondlikele õigusaktidele, eelkõige nendele, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 3, jälgivad samuti käesoleva määruse kohaselt finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele kehtestatud nõuete täitmist. Pädevatel asutustel on kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

2.   Käesoleva määruse kohaldamiseks teevad pädevad asutused üksteisega koostööd ning annavad põhjendamatu viivituseta üksteisele teavet, mida nad vajavad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 15

Läbipaistvuse tagamine tööandja kogumispensioni asutuste ja kindlustusvahendajate puhul

1.   Tööandja kogumispensioni asutused avaldavad ja haldavad käesoleva määruse artiklites 3–7 ning artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus osutatud teavet kooskõlas direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 36 lõike 2 punktiga f.

2.   Kindlustusvahendajad esitavad käesoleva määruse artiklis 3, artikli 4 lõikes 5, artiklis 5, artiklis 6 ja artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus osutatud teabe kooskõlas direktiivi (EL) 2016/97 artikliga 23.

Artikkel 16

Määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 hõlmatud pensionitooted

1.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada käesolevat määrust pensionitoodete väljatöötajate suhtes, kes haldavad riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse. Sellistel juhtudel kuuluvad käesoleva määruse artikli 2 punkti 1 alapunktis d osutatud pensionitoodete väljatöötajate hulka pensionitoodete väljatöötajad, kes haldavad riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme ja käesoleva määruse artikli 2 punktis 8 osutatud pensionitooteid. Sellisel juhul hõlmab käesoleva määruse artikli 2 punkti 8 osutatud pensionitoote mõiste esimeses lauses osutatud pensionitooteid.

2.   Liikmesriigid teatavad lõike 1 kohastest otsustest komisjonile ja Euroopa järelevalveasutustele.

Artikkel 17

Erandid

1.   Käesolevat määrust ei kohaldata kindlustusvahendajate, kes pakuvad kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega, ega investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute suhtes, kes on ettevõtjad, olenemata nende õiguslikust vormist, kaasa arvatud füüsilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kui neil on vähem kui kolm töötajat.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada käesolevat määrust lõikes 1 osutatud kindlustusvahendajate, kes pakuvad kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega, või investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute suhtes.

3.   Liikmesriigid teavitavad lõike 2 kohastest otsustest komisjoni ja Euroopa järelevalveasutusi.

Artikkel 18

Aruanne

Euroopa järelevalveasutused koguvad andmeid selle kohta, kui suures ulatuses avalikustatakse teavet vabatahtlikkuse alusel kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga a ja artikli 7 lõike 1 punktiga a. Euroopa järelevalveasutused esitavad hiljemalt 10. septembriks 2022 komisjonile aruande parimate tavade kohta ja esitavad soovitusi vabatahtliku teavitamise standardite kohta. Kõnealuses iga-aastases aruandes kaalutakse hoolsuskohustuse tavade mõju käesoleva määruse kohasele teabe avalikustamisele ja esitatakse selle kohta suuniseid. Aruanne avalikustatakse ning edastatakse nii Euroopa Parlamendile kui nõukogule.

Artikkel 19

Hindamine

1.   Hiljemalt 30. detsembriks 2022 hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist ja eelkõige seda:

a)

kas artikli 4 lõigetes 3 ja 4 tuleks säilitada viide töötajate keskmisele arvule või tuleks see asendada muude kriteeriumitega või tuleks seda muude kriteeriumitega täiendada ning kaaluda seonduvast halduskoormusest tulenevat kasu ja selle proportsionaalsust;

b)

kas käesoleva määruse toimimist ei takista andmete, sealhulgas äriühingute, millesse investeeritakse, jätkusuutlikkusteguritele avalduva negatiivse mõju näitajate puudus või nende mitteoptimaalne kvaliteet.

2.   Kui see on asjakohane, esitatakse koos lõikes 1 osutatud hindamisega seadusandlik ettepanek.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 10. märtsist 2021.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 kohaldatakse artikli 4 lõikeid 6 ja 7, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 10 lõiget 2, artikli 11 lõiget 4 ja artikli 13 lõiget 2 alates 29. detsembrist 2019 ning artikli 11 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 27. november 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN


(1)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 97.

(2)  Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. novembri 2019. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

Raharajad ei valeta; sellepärast me neid järgime. Jälgi raha! järgmine artikkel / Otsing: Enefit Green.