Sotsiaal-majandusliku mõju osakaal on hoomamatu, sest ~600tk ja h300…400m kõrguste tuulikute püstitamiseks puudub ka võrdlus-referents.
Allikas: Postimees 26.05.2021.
“Koostamisel olev Eesti mereala planeering jätab hindamata tuuleparkide mõju maastikele, tuues sisse visuaalse mõju hindamise, põhjendades et «… tuulikutega kaasnevate vaadete muutuse (visuaalse mõju) tagajärjel ei teki looduskeskkonnale olulist ebasoodsat mõju». Sellest järeldatakse, et «kuna ei teki olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale, siis ei teki looduskeskkonna kaudu muutust, mis omakorda põhjustaks olulist ebasoodsat mõju inimese heaolule, varale, sotsiaalsetele vajadustele vms».
Selline lähenemine välistab tuuleparkidest tekkiva visuaalse mõju inimese heaolule, varale, sotsiaalsetele vajadustele, mis aga ei vasta tõele. Maastikukonventsiooni kohaselt on maastik individuaalse ja sotsiaalse heaolu põhielement ning oluline osa inimeste elukvaliteedist. Seetõttu peetaksegi keskkonnamõju hindamise hea praktika konventsiooniga liitunud riikides muutuste hindamist maastikes oluliseks.”
“Liivi lahe tuulikuparkide suhtes tekib küsimus, mille põhjal ja kuidas riik otsustab tuuleparkide mõju Kihnu kontekstis, mis kuulub UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja. Maastiku kontseptsiooni puudumine planeerimisel tähendab, et maailmapärandi staatust käsitletakse keskkonnamõju hindamisel maastikuväliselt. Kas tuulikutest põhjustatav muutus meremaastikus võib ohustada Kihnu maailmapärandi staatust?”
“Visuaalne mõju on koostamisel olevas mereplaneeringus kvalifitseeritud sotsiaalse häiringuna. Ma ei mõista, miks on Eesti allkirjastanud maastikukonventsiooni, kui selle põhimõtteid silmapaistva järjekindlusega moonutatakse.”
https://arvamus.postimees.ee/…/kerttu-ots-nahtamatuid…